Martin Helme ühisavaldusest: võtame endale poliitilise kohustuse solvamisest hoiduda

 (486)
Koalitsioonierakondade esimeeste ühine pressikonverents 22.10.2020
Koalitsioonierakondade esimeeste ühine pressikonverents 22.10.2020Foto: Jaanus Lensment

Möödunud reedest väldanud valitsuskriis leidis täna lahenduse – erakondade juhid kirjutasid alla ühisavaldusele, kus lubavad muu hulgas abielu definitsiooni määrava rahvaküsitluse eel hoiduda solvavast ja ähvardavast retoorikast ning käitumisest.

Ajakirjaniku küsimuse peale, kas ühisavaldusest saab välja lugeda EKRE vabanduse oma sõnade eest, ütles Eesti konservatiivse rahvaerakonna juht ja rahandusminister Martin Helme, et nii seda tõlgendada ei tuleks. „Siin ei ole mingit vabandamist,” ütles Helme. „See on ülekorrutamine selles, mis on Eesti vabariigi põhiseaduslikud väärtused.”

„Loomulikult on ka meie huvides, et Eestis oleks poliitiline kultuur võimalikult kõrge, et Eestis oleks poliitiline debatt võimalikult sisuline, nii et ma arvan, et kui me seda suudame saavutada, siis on ka hea,” lisas ta. „Solvamine muidugi Eestis seadusega keelatud ei ole, aga see ei ole ka väga mõistlik. Me võtame praegu siin poliitilise kohustuse sellest hoiduda”.

Aga mis siis päriselt juhtub, kui keegi solvavat ja ähvardavat retoorikat ikkagi kasutab? Kes selle üle otsustab?


„Seda otsustab lõpuks ikkagi valija,” ütles Helme, lisades, et püüelda võiks selle poole, et iga sõna ei peaks kohtu poolt kaalutud saama. Helme sõnul ei ole probleem selles küsimuses vaid konservatiivides.

„Kui me vaatame siin äärmusi, radikaalseid äärmusi teiselt poolelt, siis ka seal on nagu pikk pikk maa ennast parandada,” ütles ta.

Intervjuu lõpus tõdes Martin Helme, et nende retoorika on tasapisi valitsusvastutusega kohanenud kogu aeg.

Ratas: olen optimistlik

Ratase sõnul on see normaalne, et demokraatlikus ühiskonnas vaieldakse ideede üle, kuidas see debatt peab olema tsiviliseeritud. „Kui me seda sõnavabadust kasutame, siis me peame seda kasutama just selliselt, et me ei lähe kedagi ründama või halvustama,” ütles Ratas.

Küsimuse peale, mis saab edaspidi, kui keegi täna kokku lepitust üle astub, tõdes Ratas, et loodab koalitsioonipartnerite allkirjale.


„Täna on allkirjad antud, täna on käed löödud, ma lähtun sellest, ma olen optimistlik,” ütles Ratas. „Kui arvata et koalitsioonis probleeme ei tule, et tänasest on kõik küsimused lahendatud ja siin on ainult päikesepaisteline tee..koalitsioonis on alati, et on päikest, on vihma, on vikerkaart, on rahet, on lund,” ütles peaminister.

Kes milles järele andis?
Eesti konservatiivse rahvaerakonna juhi ja rahandusministri Martin Helme sõnul andsid nemad järele rahvahääletuse ajastuse küsimuses. Helme arvates ei olnud see aga ideoloogiline muudatus. „Jah, me võime poliittehnoloogiliselt spekuleerida, et kellele see kasulik või kahjulik on, aga meie jaoks kõige olulisem on, et see referendum üldse toimub,” ütles Helme.

Koalitsioonierakondade juhtide ühisavaldus täismahus:

22.10.2020, Tallinn

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestab, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45 kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. See õigus lõpeb seal, kus algavad teiste inimeste õigused ja vabadused, nende tervis, au ning hea nimi.

Meie riigi alusväärtused on ühisosa otsimises, inimväärikuses ja isikuvabadustes ning meie kohustus on suhtuda austusega kõigisse Eestimaa elanikesse.

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele, Eesti inimeste ja riigi jaoks olulistele väärtustele ning kolme erakonna sõlmitud koalitsioonilepingule peame arendama demokraatlikku õigusriiki, kus ühiskonnas on tagatud inimõigused, sõnavabadus ja isikuvabadused; kus austatakse kõiki Eestimaal elavaid inimesi, nende vaateid ja arvamusi ning kus igaühel on võimalus ennast teostada.

Samadest põhimõtetest lähtume riigielu küsimusena rahvahääletuse läbiviimisel abielu mõiste üle. Rahvahääletust saab läbi viia ainult ühisosa otsivalt, rahumeelselt ning provotseerimata ühtegi ühiskonnagruppi. Me ei luba ühegi inimese väärikust alandada ega kedagi rünnata. Valitsuskoalitsioon seisab ühemõtteliselt viha õhutamise vastu. Soovime kampaaniat läbi viia keskendudes sisulistele argumentidele ja maailmavaatelistele tõekspidamistele, vältides solvavat ning ähvardavat retoorikat ja käitumist. Austades erinevaid arvamusi, kutsume üles nii opositsiooni kui koalitsiooni poliitikuid, meediat ja erinevaid huvigruppe tunnetama oma vastutust ning pidama väitlusi väärikalt.

Rahvahääletus riigielu küsimusena abielu mõiste üle on plaanis läbi viia 2021. aasta kevadel lähtudes ühisavalduses välja toodud põhimõtetest ning kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja põhiseaduslike väärtustega.