Viimati oli nii hea meel, et korraga ajas naerma ja nutma 24.06 kui selgus Brexiti tulemus.

Trumpi võit on valge mehe mäss korruptsiooni, immigratsiooni, sooneutraalsete peldikute ja koolide ning globalistliku eliidi vastu. Ameerika on täna jälle maailma jaoks särav linn mäe otsas, nagu Reagan omal ajal öelda armastas.

Eestile on Trump iga kell parem liitlane kui oleks olnud Kremlilt raha saanud Hill ja Bill Valges Majas.

Lisaks presidendi kohale võtsid Vabariiklased ka kongressi mõlemad kojad ja kaks kolmandikku kuberneri kohtadest.

USA valimised paljastasid, kui kallutatud on poliitiline maastik kartellijõududele väljakutse esitanu jõudude vastu - ja et sellest hoolimata on võimalik võita, sest inimestel on kõrini. Mitte kunagi enam ei tasu uskuda ühtegi küsitlust. Küsitlused on osa propagandast ja inimesed mõistavad seda vaistlikult. Nad ei ütle enam oma tegelikku eelistust välja. Ja sama korrumpeerunud, nagu on Clintonid ja kogu Demokraatlik partei, sama korrumpeerunud on meedia, kes tegeles päevast päeva propagandaga oma lemmik kandidaadi kasuks (tuleb tuttav ette?). See kehtib ühtviisi nii USA kui Eesti peavoolu meedia kohta. Mitu lugu te leidsite enne valimisi Clintonite Fondist või Hillary korruptsioonitehingutest, tema seaduserikkumistest State Departmentis, tema lähimate kaaslaste ja nõunike kriminaaluurimistest?

Tänase suurepärase uudise peale panen siia loo, mis on Ameerika patriootidele enam-vähem sama tähendusega, nagu meile on Koidula Mu isamaa on minu arm. Lugu lauldi kuulsaks Ameerika kodusõja päevil ja algne viisijupp on pärit sõdurite lorilaulust.