Martin Helme tahab "kellukeste ja viledega" planeeritud piiriehituse rahastamist kärpida

 (373)
Rõivas: see otsus oleks suur rumalus
Martin Helme tahab "kellukeste ja viledega" planeeritud piiriehituse rahastamist kärpida
Foto: Anette Parksepp

Idapiiri ehituses võib tulla ette mitmeid muudatusi, viitas rahandusminister Martin Helme. Taavi Rõivas ja endine siseminister Katri Raik kritiseerivad seda ideed.

Tänasel valitsuse pressikonverentsil küsis TV3 reporter Sven Soiver, kas Helme saaks täpsustada, mis oleks mõni selline investeering, mis tuleks ära jätta või edasi lükata?

"No eelkõige me räägime ikkagi tervest hulgast väga kallitest avalikest, ütleme siis, avaliku sektori valitsushoonetest. See on see, millest me räägime," kostis Helme. "Teine, millest me räägime, on ikkagi see kellukeste ja viledega planeeritud piiri väljaehitamine, kus tuleb ka palju ratsionaalsem tööplaan ette võtta. Ja noh, on terve rida väiksemaid asju, mida ma siin võib-olla ükshaaval üles isegi ei hakkaks lugema."

Endine peaminister Taavi Rõivas sõnas Delfile, et Eesti turvalisuse ja julgeoleku arvelt kokku hoidmine on suur rumalus. "Seda enam, et turvaline idapiir on tasuv investeering - vähenev salakaubandus toob riigieelarvesse maksutulu," lisas ta. "Pealegi, kas EKRE mitte ei lubanud “piirid kinni” poliitikat ja lausa kaitseväelasi piirile? Ja siis lahjendatakse ainsat piiri, mis päriselt pidama peab?”

Idapiiri plaanitust odavamalt ehitamine oleks endise siseministri Katri Raigi hinnangul mitu sammu ajas tagasi ning vastuolus ka illegaalse migratsiooni vastu võitlemisega. "Muidugi võib teha piiriks tavalise tara, nagu teevad meie lõunanaabrid," märkis Raik ERRile. "Aga me räägime piirist, mis on turvaline. Me oleks justkui lühikese mäluga ega mäleta, mis juhtus Eston Kohveriga. Me räägime ka illegaalsest migratsioonist, mida uus piir takistaks. Helme võiks minna piirile ja vaadata, milline võsa seal praegu laiutab. Sisuliselt ju piiri Kagu-Eestis pole."

Delfi on varasemalt kajastanud, et idapiiri ehituseks oli esiti planeeritud umbes 70 miljonit eurot, ent see number kasvas kordades. Mullu suvel kinnitas valitsus, et summa on kokku 320,3 miljonit eurot, mis ka eraldatakse.