Martin Helme: rahvahääletus toimub 25. aprillil, küsimust veel mõeldakse

Rahandusminister ja demokraatia töörühma liige Martin Helme (EKRE) ütles täna raadiosaates "Räägime asjast", et kuupäev kooskõlastati ka valimisteenistusega.

Martin Helme rääkis saates, et sel nädalal pandi rahvahääletust kavandava demokraatia töörühma koosolekul paika, et referendum võiks toimuda 25. aprillil. Helme sõnul kooskõlastati kuupäev ka valimisteenistusega, kes ütles, et põhimõtteliselt kuupäev sobib.

Helme sõnul oleks vaja nüüd parlamendis vastavasisuline otsus vastu võtta enne veebruari lõppu, kuid minister avaldas lootust, et ehk jõuab asi riigikogus otsuseni isegi novembri lõpuks.

Küsimuse eesmärki veel täpsustatakse

Martin Helme kirjeldas saates, et küsimuse sõnastamine on keerukas, kuna nüansse on palju.

Helme rääkis, et üks võimalus on küsida, kas Eestis sõlmitakse või registreeritakse ainult mehe ja naise vahelist liitu. "See on veidi kitsam, see räägib sellest, mida Eesti ametiasutused teevad või ei tee," ütles Helme.

Teine võimalus oleks küsida, kas Eestis kehtib või kas Eestis tunnustatakse vaid mehe ja naise vahelist liitu. "Sellega paneme ka piiri peale sellele, et kui kuskil mujal riigis on sõlmitud samasooline tsiviilpartnerlus või abielu, mida ju mitmes Euroopa riigis on, siis et ka sellises mujal riigis sõlmitud liite ei tunnistata või ei käsitleta Eestis kehtivate asjadena.

Nii Mart kui Martin Helme hinnangul ei läheks viimane vastuollu rahvusvahelise õigusega.

Demokraatia töögruppi kuuluvad EKRE-st Martin Helme ja Jaak Valge, Isamaast Urmas Reinsalu ja Helir-Valdor Seeder, Keskerakonnast Mailis Reps ja Andrei Korobeinik.

Kaks küsimust ootavad juriidilist hinnangut

Riigikogu demokraatia töögrupi liige Andrei Korobeinik ütles neljapäeval ERR-ile, et kahele võimalikule küsimuse sõnastusele on tellitud juriidiline ekspertiis.

"Kas Eesti Vabariik tunnustab abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?" või "Kas Eesti Vabariigis kehtib abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?" - need on kaks küsimuse varianti, millele Korobeiniku sõnul nüüd hinnangut oodatakse.

Korobeinik rääkis, et rahvaküsitlusel puudub juriidiline tähtsus, aga sellegipoolest ei taha keegi, et küsimus oleks selline, mis oleks konkreetses vastuolus seadustega.

"Juriidiline hinnang tuleb selle suuna kohta, kas niimoodi võib küsida. Ja kas Eesti võib öelda, et ta ei tunnusta abielu näiteks kahe naise vahel, kui nad tulevad näiteks Rootsist Eestisse," lausus Korobeinik.