Rahandusminister avaldas igapühapäevases EKRE raadiosaates "Räägime asjast", et raskes seisus majandus nõuab kokkuhoiu asemel investeeringuid ning tema silmis on arukam rääkida pigem avaliku sektori töötajate koondamisest kui nende palga kallale asumisest.
Tänases raadiosaates võeti muuhulgas arutlusele möödunud nädalal tähelepanu pälvinud plaanid majanduse päästmiseks.
Martin Helme näeb, et meedias on välja kujunenud kaks leeri: n-ö head inimesed, kes kes nõuavad riigipoolseid karme kärpeid ning n-ö halvad inimesed, kes ei näe rangeid kärpeid ellu viivat poliitikat kui miskit, mis võiks majanduse tuhast taaskord fööniksi kombel ellu äratada.
"Kõige rohkem ärritab mind see, et kui hakatakse rääkima avaliku sektori kärpest, hakatakse rääkima palgakärpest," sõnas noorem Helme raadioeetris, avaldades arvamust, et avaliku sektori palgafondi pitsitamine on üks viimaseid meetmeid, mida majandusraskustes rakendada.
”Majandusraskuste ajal ei tohi majandusraskust süvendada raha kokkutõmbamisega.
Kuigi tavaolukorras pooldavat Martin Helme kärpepoliitikat, on ta üldises pildis aga seda meelt, et riik peab olema eelarvekäitumises kontratsükliline.
"See tähendab, majandusraskuste ajal ei tohi majandusraskust süvendada raha kokkutõmbamisega ja majanduse kasvufaasis, vot siis on aeg parasjagu kokku võtta," selgitas ta kuulajaskonnale.
Möödunud aasta kasvufaasis tõmbas rahandusminister Martin Helme oma vastutusvaldkonnas enda sõnul 150-200 miljoni euro ulatuses kulusid kokku, ent seda ilma lihtinimese sissetulekule oluliselt liiga tegemata.
"Vastupidi, me suutsime palkasid veel teatud sektorites isegi tõsta," sõnas rahandusminister. Antud hetkel tuleb Martin Helme silmis riigi poolt investeeringuid suurendada.
"Nüüd, olles seda öelnud - me kõik saame aru, et [20]21. aasta eelarves me peame tegema kokkhoidu. Siin ei ole vaidlust," lisas ta otsa.
Avalikus sektoris kärpida pigem inim- kui finantsressurssi
Siinkohal sekkus omalt poolt siseministrist Mart Helme: kõnealune kokkuhoid ei tähenda avaliku sektori palgakärpeid ka tulevikku vaadates. Lisaks riigiametnikele käib ju jutt ka näiteks õpetajatest, politseinikest ja päästjatest.
”Riigikogulaste palgakärbe mingisugust majanduslikku efekti sisuliselt ei anna.
Martin Helme võttis avaliku sektori tööpõllu kokku suurusjärgus "mitusada tuhat" - kui mindaks tolle sektori palkade kallale, tähendaks see tema sõnul pea poole Eesti töötajaskonna torkimist. Kuigi riigieelarves oleks selline sääst meeletu, ei usu Mart Helme, et avaliku sektori rahaline kuivendamine annaks koroonakriisilt kõva põntsu saanud majandusele erilist hoogu juurde.
"Riigikogulaste palgakärbe mingisugust majanduslikku efekti sisuliselt ei anna," ütles vanem Helme raadioeetris, millele lisas omakorda Martin Helme, et riigikogu liikmete sissetulekuid saab kärpida vaid järgmisel koosseisul, mistõttu poleks nende palgakärbe hetkel kuidagiviisi teostatav.
"Kui me tõmbame kokku riiklikud investeeringud, tõmbame kokku riiklikud palgad, siis see kahandab majandust mitme protsendipunkti võrra, mis vähendab maksulaekumisi mitmesaja miljoni võrra," selgitas ka rahandusminister oma nägemust.
”Kaugtöö tegemise käigus on selgunud, et palgasaajaid võib vähemaks teha.
Ta lisas, et möödunud aastal tehtud kärped andsid võimaluse hoida väga suuri summasid, mistõttu pole tal ka mingisugust kahtlust, et majandusele hoo sisse lükates on ta valmis uusi kärpeid ellu viima.
Kohti kokkuhoiuks otsib rahandusministeerum ka tänases olukorras.
"Oleme tuvastanud umbes suurusjärgus 25 miljonit eurot eelarves, mis on ette nähtud kulutuste tegemiseks, aga tegelikult kulutada ei saa, sest eriolukorras ei toimunud lähetusi, ei toimunud koolitusi, ei toimunud mingisuguseid erinevaid sündmusi." kirjeldas Martin Helme praegust olukorda ja võimalusi kärbeteks juhtudel, mille Mart Helme ristis "riigipoolseks laristamiseks".
Küll aga tõi Martin Helme välja, et ta eelistaks pigem ametnikke koondada kui nende palkade kallale minna. "Kaugtöö tegemise käigus on ikkagi väga ilmekalt selgunud, et me ei pea mitte palka kärpima, vaid palgasaajaid võib vähemaks teha," märkis rahandusminister. "Küsimus on selles, kas seda on majanduslanguse ajal mõistlik ja õige teha. Mina sellele küll üheselt ja jaatavalt ei saa vastata."
Ettevõtjad ärgu lootku võõrtööjõule
Tööandjad, kes on siiani nõjatunud oma eduloos suuresti (hooajalisele) võõrtööjõule, pannakse Helmete poolt häbipinki: maksaks nad Eestis elavatele inimestele korralikku palka, võimaldaks nad neile piisavalt sotsiaalseid tagatisi ning annaks töölistele ehk ka korraliku elamispinna, poleks neil tänases olukorras probleemi ollagi.
Neile, kes tulevad välja argumendiga, mille kohaselt tuleb võõrtööliste mitte saabudes uusi kohalikke oskustöölisi välja õpetada mitmeid kuid, vastas Mart Helme meeldetuletavalt: "Kallid sõbrad, teil oli aastakümneid aega."
Kohalikke ettevõtjaid kodumaise tööjõu suunda tüürima ärgitas omasoodu ka Martin Helme, kes tõi lauale erimeetmete raames suletud riigipiirid.
”Neid ukrainlasi ei tule veel niipea, ei hakkagi tulema.
"Väljumisstrateegias on piirikontrolli kadumine kõige viimane asi üldse," märkis ta raadiosaates ning lisas, et see saab toimuda vähemalt kolmes etapis. Kõigepealt avatakse piir läheduses asuvate riikidega, kes on suutnud viirust samaväärselt vaka all hoida. Kui säärane samm toimib, on õigustatud tasapisi Euroopa Liidu siseselt piiride avamine - ka seda samm-sammu haaval. Rootsi puhul ei näe Martin Helme aga võimalust niipea karantiinivabaks liikumiseks. Ning alles peale seda saab rääkida ülejäänud maailmale uste avamisest.
"Neid ukrainlasi ei tule veel niipea, ei hakkagi tulema" sõnas Martin Helme otsekoheselt.
Mart Helme lisas seepeale, et seisab siseministrina just selle eest, et võõramaalasi ka siia võimalikult vähe töökohti näppama tuleks. Seda põhjendades märkis siseminister, et maailmamajanduse puhul prognoositakse 2021. aastal allakäiguspiraali süvenemist, mis tähendab eelkõige tööpuuduse kasvu ning seetõttu rohkemat inimmassi, kes on valmis igast tööotsast kinni haarama.
Karm prognoos
Kruiisilaevu ja välisturiste pole endisel kombel oodata Eesti pinnale niipea, märkis Mart Helme tulevikku pilku heites. Ta usub, et olukorra normaalsusesse pöördumine on protsess, mis võib võtta aega kaks kuni kolm aastat.
Endise olukorra juurde naasmine pole tema sõnutsi võimalik. Uuest normaalsusest rääkides peab ta silmas just uute oludega kohanemise võimekust.
”Loosung "Eelista Eestimaist!" saab tänases olukorras täiesti teise sisu.
Et üleminek saaks kiirema alguse, ärgitab Martin Helme suunama vabu vahendeid kodumaiste ettevõtete toetamisse, kasvatamaks majanduse taastumiseks hädavajalikku sisetarbimise määra. Seda näiteks kasvõi suvise turismihooaja käigus - külastagem kohalikke spaasid, kohvikuid ja turismitalusid.
"Kui vaadata Eesti majanduse numbreid viimastel aastatel, siis väga oluline roll oli sisetarbimisel," märkis rahandusminister.
Mart Helme lisas seepeale: "Loosung "Eelista Eestimaist!" saab tänases olukorras täiesti teise sisu."
Koroonaviirus SARS-CoV-2
- Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
- COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
- Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
- Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
- Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
