Mõlema kohtumise läbivaks teemaks on COVID-19 kriisi mõju majandusele, rakendatud poliitikameetmed ja järgmised sammud.

Tehakse ülevaade, kuidas on rakendunud Euroopa meetmed (Euroopa garantiifond, tööhõive toetamise erakorraline rahastu TERA, Euroopa stabiilsusmehhanism) ning millised on olnud riikide endi mõjusamad sammud.

Eurorühmas arutavad ministrid, millised on head reformid ja kuidas neid ellu viia. Lisaks uuritakse võimalusi Euroopa stabiilsusmehhanismi heakskiidetud reformide vormistamiseni jõuda.

ECOFINil arutavad ministrid ELi uute omavahendite teemal, kus kokkulepetele pole seni jõutud. Ainsa uue tulukomponendina jõuti järgmiseks eelarveperioodiks kokkuleppele plastpakendi omavahendi üle, mis on pigem väike muudatus riigi makse kujunemise metoodikas, mitte tõeline uus omavahend, teatas rahandusministeerium.

Eesti ei toeta taaskäivitamise rahastu laenu tasumiseks ja ELi eelarve rahastamiseks uusi omavahendeid ning eelistab olemasoleva süsteemi jätkumist ehk eelarve rahastamist valdavalt rahvusliku kogutulu põhiselt.

Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidus säiliks maksuküsimuste otsustamisel ühehäälsus ning otseste maksude määrade, maksu tasumise hetke ja maksubaasi üle otsustamine jääks riikide otsustamispädevusse.

Teise suurema teemana arutavad ELi rahandusministrid maksusüsteemide ajakohastamise teemadel ehk majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) juhitava projekti kahe samba üle. Digimajanduse maksustamise reeglite uuendamise eesmärgist on tänaseks saanud projekti 1. sammas. Sellele on lisandunud 2. sammas, mille eesmärk on leppida kokku ettevõtete tulumaksu miinimummääras ülemaailmselt.

Eesti on algusest peale toetanud üleilmse lahenduse leidmist digimajanduse maksustamisel, mis oleks võimalikult lihtne ja arusaadav. Üleilmse miinumummaksumäära kehtestamisesse suhtub Eesti skeptiliselt, kuna see pole otseselt digitaalse majanduse maksustamisega seotud ja võib seada jäigad piirangud riikide edasistele maksupoliitilistele valikutele.