Märtsi lõpus edastas ERR-i nõukogu liige Martin Helme teistele nõukogu liikmetele kirja, milles nõudis kriitiliste ajakirjanike ERRi eetrist mahavõtmist. Sel nädalal toimunud nõukogu koosolekul võetigi küsimus päevakorda, ent nõukogu esimehe Rein Veidemanni sõnul oli tegemist informatiivse aruteluga ja mingeid otsuseid ei olnud plaanis vastu võtta.

Martin Helme on pettunud. "Ma ei olnud valmis, et kallutatus hõlmab kogu nõukogu, jäin oma jutuga üksi," nentis ta raadiosaates. Helme väitel on kogu teemat kajastatud meedias absurdses võtmes, tema ei tahtvat ajakirjanike suid sulgeda, kuid asi olla selles, et ERRi seadust ei täideta. "Nõukogu funktsioon on hoolitseda, et ERRi seadust täidetakse," leidis Martin Helme.

Ta ütles, et tõi nõukogule ka näiteid, et probleem pole ühe ajakirjaniku, kanali või formaadi kallutatusega, probleem on laiem. "Ahto Lobjakas iga nädal hullumiseni peksab segast ja tegeleb viha õhutamisega ja ühiskondliku pinge kruvimisega," arutles Martin Helme. Mart Helme sekkus ja lisas omalt poolt, et Lobjakas tegeleb põhimõtteliselt valetamisega.

Martin Helme tõi näiteks ka Johannes Tralla. "Kes rõõmsalt intervjueerib täiesti erineva standardiga. Kui ta intervjueerib Kaja Kallast, siis on kui leebe lõunatuul. Sind (Mart Helme – toim) või Kõlvartit või Jüri Ratast aga nii, et silmad peas põlevad ja põlglik irve ei kao näost ära. Küsimus ei ole selles, et ta on agressiivne jutusaaatejuht, küsimus selles, et agressiivne vaid teatud inimeste suhtes, mis näitab kallutatust."

Helme leiab, et ERR on institutsionaalselt kallutatud. "See on erinevates formaatides, erinevates kanalites ja toimetustes läbiv." Ta tõi näiteks, et ERRi arvamusportaalis on kuu jooksul olnud vaid üks positiivselt kaldu artikkel koalitsiooni suhtes. "Ja üks neutraalse moodi artikkel kõige suhtes," lisas ta ja väitis, et ilmunud on kümneid vihast ja sõgedast retoorikast kantud lõhestavaid artikleid. Ta nimetas seda suisa taoliste arvamusartiklite laviiniks.

Helme lisas, et ka kui üks organisatsioon nii kinni jooksnud, et enesekorrektsioonimehhanism ei ole võimalik, siis tuleb sekkuda. "Organisatsiooni, mis kinni kiilunud, saab parandada ainult väljaspoolt.”

Mart Helme lisas: "Tuleb liigestest lahti raputada ja taas kokku panna." Helmed arutlesid, et ERR kuulub ju avalikkusele. "Riik finantseerib. Riigil on instrumendid, et ümberkorraldusi teha ja need tulevad," lausus Mart Helme. Mida täpsemalt tahetakse teha, ei täpsustatud.

Roose: meie tööd ei saa suunata ükski poliitiline jõud

ERRi juhatuse esimees Erik Roose saatis eelmise kuu lõpus ringhäälingu siseveebi kirja, kus kinnitas, et poliitilised jõud ei saa väärata ERRi usaldusväärsust ja professionaalsust. "Viimaste päevade valguses tahan kinnitada, et ERR-i toimetuste tööd, usaldusväärsust ja professionaalsust ei saa väärata ega suunata ükski huvigrupp, sh ka poliitilised jõud. Meie toimetused on jätkuvalt vabad teemade valikul ja käsitlemisel. Asjakohast kriitikat tasub alati analüüsida ja sellest õppida. Ometi ma ei kahtle, et ERR-i töötajatel jagub piisavalt selget pead mitte lasta end heidutada üldsõnalistel hinnangutel või isiklikel heidutustel."

Veel ametis olev kultuuriminister Indrek Saar sõnas tänasel kontserdil Kõigi Eesti Laul Kroonikale, et üks valitsusse pürgiv erakond on talt kui kultuuriministrilt nõudnud, et ta sekkuks rahvusringhäälingu toimetusevabadusse. Ta lootis, et nad siiski ei ürita võimule saades sekkuda.