“Huvide konflikti kohta ütleks nii, et kogu lugu on üles ehitatud ühele…. Seal on hästi pikad ja värvikad kirjeldused venelaste sigadustest ja me teame, et venelased on meistrid sigatsema. Rahapesu, mis Eestist läbi käis, oli ka põhiliselt Vene raha,” rääkis Martin Helme Päevalehe artiklist saates “Uudis+”.

“Aga kogu väide on siis selles, et ühel rahvusvahelisel õigusabi bürool on olnud kliente, kellel on olnud finantskuritegude süüdistusi,” lisas Helme Päevalehe uudisloo kohta.

“No halloo, et kui advokaadid seostatakse nende klientide kuritegudega ja tehakse kaasvastutavaks, siis meil ei õnnestuks tervest maailmast leida ühtegi õigusabi teenuse osutajat, kellel ei oleks olnud probleemseid kliente. Advokaadid sellega tegelevadki, et kliente esindada,” selgitas rahandusminister.

“Freeh on esindanud nii eraõiguslikke agente kui valitsusi ja teeb väga tihedat koostööd Ameerika valitsusega,” ütles ta.

Helme põhjendas Freeh hanketa palkamist Eesti seadustega, milles seisab, et õigusabiteenust võib hankida suunatud pakkumisega. “Valisime välja kolm suurt rahvusvahelist õigusabibürood, mis on keskendunud just finantskuritegudele. Nendel on nii Ameerikas, Euroopas kui mujal maailmas büroode ja kontaktide võrgustik, tohutu armee töötajaid,” rääkis Helme. Pole võimalik eeldada, et kümnete büroode ja tuhandete töötajate hulgas ei ole ühtegi advokaati, kellel pole olnud kliendisuhteid Venemaaga, märkis minister.

"Ja on ka tõsi, et kolmest büroost, kelle poole pöördusime, kaks tükki ennast ise tegelikult taandasid, sest nad ütlesid, et neil on huvide konflikt ja nad ei saa Eestit hästi esindada. Nii sellel hetkel, kui me läksime neid pakkumisi tegema kui hilisemates läbirääkimistes me muidugi korduvalt kontrollisime neid taustasid, et mitte sattuda sellisesse olukorda," ütles Helme. Väidetavalt esitati kutsed kolmele õigusbüroole, aga esialgu kaaluti rohkem büroosid.

Helme sõnas, et Freeh Sporkin & Sullivan LLP lükkas tagasi väite, et on rahapesukahtlusega ettevõtteid esindanud, küll on õigusbüroo vahendanud läbirääkimisi ettevõtte ja USA riigi vahel. "Mis on midagi muud kui firma esindamine. Sisuliselt on ta olnud kohtuniku rollis," sõnas Helme. Minister lisas, et valitsus kontrollis huvide konflikti puudutavaid küsimusi mitmel moel. Lepingu katkestamist minister põhjendatuks ei pea. Helme ütles, et pole artiklis tõestatud, et Freeh büroo oleks Prevezoni esindanud.