ERR-i nõukogu liige Martin Helme (EKRE) soovib töötajate kirjavahetuse abil välja selgitada, kas otsus jätta hümn aastavahetuse programmist välja võis tulla väljastpoolt ERR-i. Helme leiab, et hümni mängimata jätmisega rikuti Eesti Rahvusringhäälingu seadust mitmes punktis.
Helme käis üle-eelmisel, 30. jaanuaril peetud ERR-i nõukogu koosolekul välja idee nõuda välja aastavahetuse programmi eest vastutavate inimeste vaheline kirjavahetus, et selgitada välja, kuidas jõuti otsuseni jätta hümn mängimata.
Teema pidi uuesti arutluse alla tulema käesoleva nädala teisipäeval toimunud nõukogu koosolekul, kuid haiguse tõttu puudunud Helme palus selle arutlusele võtta järgmisel korral, kui tema algatajana ka ise kohal on.
Helme meenutas, et jaanuarikuisel nõukogu koosolekul toimunud arutelu oli üsna viljatu. “Nagu ma ette arvasin, ei olnud juhatus valmis või võimeline andma adekvaatseid selgitusi selle kohta kes, miks, kuidas ja millal otsustas hümni aastavahetusel ära jätta. Just selle pärast soovisingi, et saaksin tutvuda aastavahetuse programmi planeerimist puudutavate töökoosolekute kokkuvõtetega ja asjakohase meilivahetusega,” selgitas Helme.
“Mul nõukogu liikmena on õigus nõuda välja kõiki vajalikke asutuse dokumente, et täita oma hoolsuskohustust,” viitas Helme rahvusringhäälingu seaduse paragrahvile 22.
Ta märkis, et jaanuaris lepiti kokku, et enne, kui dokumente vaatama hakatakse, kutsutakse nõukogu ette aastavahetuse programmi tegemisega seotud isikud, kellelt saaks otseinfot otsustusprotsessi kohta. “See pidigi nüüd toimuma, aga lükkus edasi.”
”Minu ülesanne nõukogu liikmena ei ole asutuse ämbrite järel tema mundriau kaitsta või käia Toompeal tegemas lobi megalomaansete ehitusprojektide rahastuseks, vaid vastupidi, kontrollida, et maksumaksja raha kasutatakse otstarbekalt ja et ERR-i seadus oleks täidetud.
Helme rõhutas, et tema jaoks on tegemist väga põhimõttelise küsimusega. “ERR-i nõukogu on selle asutuse järelevalveorgan. Minu ülesanne nõukogu liikmena ei ole asutuse ämbrite järel tema mundriau kaitsta või käia Toompeal tegemas lobi megalomaansete ehitusprojektide rahastuseks, vaid vastupidi, kontrollida, et maksumaksja raha kasutatakse otstarbekalt ja et ERR-i seadus oleks täidetud.”
Ta väidab, et hümni ära jätmine aastavahetuse programmis oli ERR-i seaduse jäme rikkumine mitmes punktis. “Tegelikult mind kohutavalt ärritab, et ma olen sisuliselt ainus nõukogu liige, kes nõuab praegu kolme asja: et täidetaks ERR-i seaduse pragrahvi 4, et oleks tagatud ERR sõltumatus (paragrahv 3 — toim) ja et organisatsioonis oleks elementaarne vastutuse põhimõte.”
Helme meenutas, et eelmisel nõukogu koosolekul heideti talle ette, et ta teeb organisatsioonile kahju oma keeldumisega see teema n-ö ära matta. “Täiesti äraspidine lähenemine. Minule tundub, et otsus jätta hümn aastavahetuse programmist ära tuli väljastpoolt ERR-i ja sellisel juhul on tegemist väga tõsise küsimusega, kas ERR on ikka sõltumatu või on see ainult ilus loosung,” kahtles Helme.
“Sest kui näiteks presidendi kantselei või EV100 toimkond saab ERR programmi sisu hakata määrama, siis nimetame selle hiigelkalli maksumaksja kulul peetava meediamaja lihtsalt ümber ametlikuks propagandakanaliks ja saadame laiali ka nõukogu, mille üks olulisemaid ülesandeid on sõltumatuse tagamine. Ja arvestame rõõmsa väljavaatega, et kui EKRE saab võimule, hakkab ERR tegema meile meelepäraseid programme, sest nii on kombeks. Kui nii ollakse rahul, siis okei, aga siis tuleb ikkagi muuta seadust, sest seadus ei luba seda praegu ja nõukogu ei tohiks sellega leppida!” rääkis Helme.
Helme: arusaamatu, miks nõukogu laseb ühel oma maja liikmel olla peksupoiss
“Aga kui otsus tuli maja seest, siis tuleb see ka selgeks teha ja otsustajad peavad teada olema. Ma tahan teada, kes rikkus seadust ja ma tahan teada, mida on ette võetud, et rikkumisi enam ei tuleks. Ja kui rikkumine oli majasisene, siis tahan ka teada, mis on karistus," nõudis Helme.
”Vaja on saada selgus selles, kes, millal ja mida otsustas, siis saab ka selgeks, kas ERR-il on sõltumatuse või estofoobia probleem.
See, kui keegi vabandab, tema hinnangul karistus ei ole. "Võib-olla vaid siis, kui ta vabandas kellegi teise otsuse eest, sest küsimus, kas (Karmel — toim) Killandi pandi tanki presidendi või Margus Kasterpalu otsuse eest on ju vastuseta. Mulle on täiesti arusaamatu, miks on ülejäänud nõukogu nii allaheitlikult nõus laskma ühel oma maja inimesel olla peksupoiss, kui ta ei olnud tegelikult otsustaja. Ehk siis veelkord: vaja on saada selgus selles, kes, millal ja mida otsustas, siis saab ka selgeks kas ERR-il on sõltumatuse või estofoobia probleem," sõnas Helme.
"Ja kui probleem on tuvastatud, siis saab ehk hakata seda parandama. Ainus probleem, mis praegu on tuvastatud, on see, et nõukogu ei taha oma palka välja teenida, täites oma hoolsuskohustust ERR-i seaduse täitmise järelevalve organina," leidis Helme.
Sisu mugavamaks tarbimiseks telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
