Martin Helme: annan selge signaali, et eriolukord pikeneb. Me peame meetmeid hoidma

 (1033)
Mõlemad Helmed usuvad eriolukorra pikenemisse.
Mõlemad Helmed usuvad eriolukorra pikenemisse.Foto: Sven Arbet

Mart ja Martin Helme kinnitasid oma tänases raadiosaates "Räägime asjast" kindlameelselt: eriolukord ei lõppe nende sõnutsi mitte 1. mail, vaid pikeneb vähemalt paari nädala võrra.

"Kogu sõnum, mis ma tahan edasi öelda: ei tohi lasta end lõdvaks praegu, ei tohi," toonitas rahandusminister Martin Helme (EKRE) raadioeetris, rõhudes mitmel korral inimeste vastutustundlikkusele antud olukorras ning pani Eesti rahvale südamele, et tuleb kannatlikult edasi võidelda - mõni nädal minevat eriolukorrale veel kindlasti otsa.

Martin Helme sõnastus olukorra kommenteerimisel kõlas üsnagi kindlameelne: "Annan täiesti selge signaali: me ei lõpeta kolmekümnenda aprilliga eriseisukorda ära. See ei ole. Me ei tohi seda teha veel. Me peame neid meetmeid hoidma."

Siiani on Eesti rahvas olnud teadlik, et eriolukorra lõppu tähistab kalendris maikuu esimest päeva märkiv lahter.

Kui lõpetame eriolukorra ennatlikult, riskime sellega, et tuleb uus laine, karmim laine. Ja siis oleme terve suve karantiinis. Sügise veel takkapihta.

Siseminister Mart Helme (EKRE) põhjendas tähtaja pikendamist: "See oleks suur kergendus, kui saaksime selle eriolukorra lõpetada. Me tahaksime ka oma töö osas normaalsusesse tagasi pöörduda. Aga kui me seda teeme ennatlikult, siis riskime sellega, et meil tuleb uus laine, ja võib-olla veel karmim laine, veel kontrollimatum laine. Ja siis me oleme terve suve karantiinis. Ja sügise ilmselt veel takkapihta."

Seotud lood:

Varasemalt pole valitsuse liikmed kippunud avalikult eriolukorra võimaliku pikendamise teemal kindlaid veksleid jagama. Aprilli hakul sõnas Jüri Ratas "Vikerraadio" saates "Stuudios on peaminister", et me elame nagu filmis, kus asjad tundide ja päevadega muutuvad, mistõttu on võimatu praegu öelda, kas eriolukord 1. mail lõppeb. "Eriolukord kestab praegu 1. maini, aga muidugi tahaks valitsus seda lõpetada nii ruttu kui võimalik." Käesoleva nädala sees märkis Taavi Aas riigikogu ees, et meetmete võimalik leevendamine sõltub väga mitmetest asjaoludest. "Täna ei ole meil neid asjaolusid. Jätkuvalt on nakatumine kasvamas,” viitas Aas.

Kuniks uued nakatumised on nullilähedased

Martin Helme märkis tänases saates, et mõõdupuu, mille alusel eriolukorra pikenemist hinnatakse, on hospitaliseeritute ja uute nakatunute statistika.

"Need [numbrid - toim] peavad mitte lihtsalt olema stabiilsed, mitte lihtsalt olema langustrendis, vaid need peavad olema selgelt sellised, et me näeme nulli poole jõudmist," teatas rahandusminister. "Ja siis me saame öelda, et asi on kontrolli all ja ka siis ei saa me eriolukorda enne ära lõpetada, kui meil on sinna asemele panna uued meetmed, mis võimaldavad meil piirikontrollis tervisekontrolli. Nii suudame koldeid kohe tuvastada ja hallata."

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov rääkis mõni aeg tagasi Delfile, et sisuliselt on eriolukorra lõpetamine võimalik, kui patsiendid saavad terveks ja tervenenud patsientide protsent on ülekaalus võrreldes sellega, kui palju meil üldse nakatunuid. "Siis võime rääkida, et nüüd olemas sellised soodsad faktoris, mis võivad meile öelda, et aitab küll, eriolukord ei ole enam aktuaalne."

Karmid piirangud

Valitsus kuulutas eriolukorra välja 12. märtsil, esimesed piirangud hakkasid kehtima päev hiljem. Meetmeid karmistati 25. märtsist - avalikus kohas ja siseruumis (välja arvatud kodus) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt kaks meetrit vahet. Avalikus kohas tohib sellest alates üldjuhul (v.a perekonnad) koos viibida vaid kaks inimest. Paar päeva hiljem suleti kaubanduskeskused, avatuks jäid toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel.

Söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük. Sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu. Kella 22st on suletud söögikohad, baarid ja teised lõbustusasutused, välja arvatud toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!