Martin Halliku õigeksmõistmine jõustus

 (207)
Martin Hallik
Martin HallikFoto: Argo Ingver

Riigikohus ei võtnud arutusele kannatanu esindaja ja prokuröri kaebusi kriminaalasjas, milles Tartu ülikooli raamatukogu endist direktorit Martin Hallikut süüdistati suguühtele ja muule sugulise iseloomuga teole sundimises.

Tänavu 18. märtsil tunnistas Tartu maakohus Halliku kuriteos süüdi ja karistas teda tingimisi vangistusega. Samuti mõisteti Hallikult kannatanu kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 5000 eurot. Tartu ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse 3. septembril ja mõistis Halliku õigeks.

Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid kannatanu esindaja Maria Mägi-Rohtmets ja ringkonnaprokurör Tatjana Tamm, taotledes selle tühistamist ja maakohtu süüdimõistva otsuse jõustamist.

Riigikohus leidis, et prokuröri ja kannatanu esindaja kaebused ei anna alust asja menetlusse võtmiseks. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis asja analüüsides, et puuduvad ühesed tõendid, et Hallik kasutas teadlikult enda huvides ära mõjuvõimu selleks, et toime panna süüdistusaktis nimetatud tegusid.

Seotud lood:

Ringkonnakohtu arvates ei nähtu maakohtu otsusest põhjendusi, millest pidi süüdistatav aru saama, et kannatanu tunnetas tema käitumist sunnina.

„Sõltuvussuhte ärakasutamine tähendab seda, et toimepanija kuritarvitab tahtlikult kannatanu sõltuvust temast, mis objektiivselt võimaldab või lihtsustab suguühte või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemist. Süüdistatava (vähemalt kaudne) tahtlus peab hõlmama intellektuaalse elemendi osas teadmist, et ohver nõustub temaga suguühtesse astuma vaid seetõttu, et ta sõltuvussuhtest johtuvalt ei lähtunud käitumisotsuste tegemisel enda vabast tahtekujundusest. Kui toimepanija kannatanu tegeliku tahte osas eksib, ei pane ta tegu toime tahtlikult,“ toob ringkonnakohus tehtud otsuses välja.

Kohtukolleegiumi arvates on maakohtu otsus põhistamata küsimuses, kuidas Hallik kasutas oma juhipositsiooni teadlikult ära. Arusaamatuks jääb seegi, millistest faktilistest asjaoludest kohus järeldas süüdistatava teadmist, et kannatanul alluvana on keeruline tema lähenemiskatseid tõrjuda. Ringkonnakohtu arvates on taoline seisukoht meelevaldne. Nimelt ei ole kannatanu oma ütlustes viidanud ühelegi asjaoludele, millest saaks järeldada, et Hallik oleks teda reaalselt mõjutanud, ähvardanud või muul moel temaga manipuleerinud panemaks toime süüdistuses nimetatud tegusid.

„Kohtu hinnangul ei ole antud asjas tõendeid väitmaks, et võimu ärakasutamine oleks Halliku jaoks olnud vahend kannatanu tegeliku tahte allasurumiseks ja seeläbi soovitud seksuaaltegevusteni jõudmiseks,“ toob ringkonnakohus tehtud otsuses välja.

Seega jõustus Hallikut õigeksmõistev kohtuotsus.

Kohtuotsusega mõisteti riigieelarvest Halliku kasuks välja apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 4698 eurot ning maakohtu menetluses tekkinud mõistliku suurusega kaitsjatasu summas 30 834 eurot. Kannatanule tekkinud esindajatasu mõistis kohus välja summas 2214 eurot ning maakohtu menetluses tekkinud esindajatasu summa 22 362 eurot.