Martin Bahovski: rohkem relvi aitaks relvastatud kuritegevust vähendada

 (135)
Martin Bahovski
Foto: erakogu

Taktikalise Laskmise Keskuse juhatuse liige Martin Bahovski lausus, et rohkem relvasid inimeste käes võib relvastatud kuritegevust isegi vähendada, lisaks on tema sõnul raske vahet teha jahirelvadel ja sõjaväerelvadel.

Kas see on õigustatud, et Eestis saab praegu seaduslikult osta poolautomaatseid vintrauaga relvi, näiteks üksiklaskudega tulistavaid kalašnikove?

Olen täiesti veendunud, et see on õigustatud.

Mida teeb inimene üksiklaske tulistava kalašnikoviga?

Laskesportlased näiteks tegelevad sellise spordialaga nagu praktiline laskmine ja seal on täiesti olemas vintpüssi division. Teiseks toon paralleeli, et sõjaväe poolautomaatrelvad on oluliselt lahjemad ja vähem täpsed kui samasugused jahi poolautomaatrelvad. Jahi jaoks on ikka poolautomaatrelvad olemas ja see piir, millal on jahirelv ja millal on nn militaarrelv, on õhkõrn. Millalgi USAs mõnes osariigis on proovitud neid eristada, ent siis jõuti järeldusele, et see on täiesti mõttetu, sest kui lahingrelva potentsiaalne sihtmärk on inimene, ent jahirelva sihtmärk on põder või karu, siis saate isegi aru, et jahirelv peab olema oluliselt võimsam ja tõhusam. Jahi jaoks mõeldud poolautomaatsed vintrelvad olemas, oma täpsuselt ja tulejõult ületavad nad reeglina kõiki militaarrelvi.

Kas sama kehtib ka poole kilomeetri pealt täpselt tabavate snaiprirelvade kohta?

Seotud lood:

Põhimõtteliselt küll. Enamus jahirelvi võimaldavad poole kilomeetri pealt väga täpselt tabada, küsimus on ainult laskjas, kas tal on vastav väljaõpe või mitte. Enamik jahimehi lihtsalt ei oska nii kaugelt lasta, ent sisuliselt kõik relvad, millega nad ringi käivad, võimaldavad seda.

Müüakse ka igasugu lisavarustust, nagu optikat, hologrammsihikuid ja muud taolist. Kas ka see on vajalik?

Põhimõtteliselt on. Ta teeb laskmise oluliselt kiiremaks ja täpsemaks. Toome kõrvale näiteks airsofti, mis laseb plastkuulidega. Nemad kasutavad ka hologrammsihikuid ja muid asju. Eestis on välisministeeriumi juures strateegiliste kaupade komisjon, mis peab teatavate relvade lisaseadmete maaletoomiseks loa andma. Aga kui sa tellid näiteks airsoft relva, siis seda luba ei ole vaja, aga kogu selle kola võib airsoft relva küljest ära võtta ja panna tavalise relva külge. Võid ju võtta laserkaardikepi, tõmmata isoleerpaelaga relva külge ja sul on lasersihik.

Taktikalise Laskmise Keskus müüb täiskomplekte, kus automaatidele on juba väga palju nänni juurde pandud ja see sarnaneb eriüksuste varustusega. Seda reklaamitakse lausega, et sellega saab läbi viia taktikalisi operatsioone. Kas ühel seadusekuulekal kodanikul on ikka Eesti vabariigis vaja taktikalisi operatsioone läbi viia?

See on peaasjalikult mõeldud laskesportlastele. Praktilise laskmise laskesportlaste kõik võistlussituatsioonid on sisuliselt omamoodi taktikalise operatsiooni läbiviimised ülekantud tähenduses. Seal kasutatakse varjeid, on liikuvad märklauad, see käib kiiruse peale jne. Sõjamängu kontekstis on see OK. Teisteks ostjateks on kaitseliitlased ja kaitseliitlaste õppustel on taktikalised operatsioonid täiesti olemas.

Ühelt poolt pole keegi vastu, et jahimeestel ja laskesportlastel relvad oleksid, aga mida teha, et need relvad ei satuks valede inimeste kätte?

Mina näiteks Eesti relvaseadust väga ei muudaks, see on niigi karm. Hetkel on ikka kohustuslik ka psühhiaatrilise ekspertiisi läbimine relvaloa taotlemisel. Arstitõendit peab aegajalt uuendama. Kui psühhiaater häiret ei tuvasta, siis mida teha? Teiseks tasub silmas pidada, et hinnanguliselt on Eestis üle 100 000 illegaalse relva. Relvaomanikke on umbes 50 000. Ükskõik kuidas relvaseadusega ka ei pitsitaks, see ei mõju illegaalsetele relvadele. Taolise vahekorra juures võtab relvaseaduse karmistamine tavainimeselt võimaluse end kaitsta. Olgem ausad, mis oleks olnud lahendus sellele [Norra] veretööle? Selleks oleks olnud, kui sellest seltskonnast kasvõi ühel oleks olnud tulirelv. Ohvrite arv oleks olnud ilmselt kordagi väiksem. Isegi relvastatud politseinik ei oleks aidanud, sest ründaja oleks teadnud, et tal on relv ja oleks ta esimesena maha lasknud. Ründaja jaoks oleks olnud kõige ohtlikumad inimesed, kellelt ta poleks osanud oodata, et tal on relv. Kui keegi oleks vastu lasknud, siis ta poleks enam saanud niimoodi amokki joosta, sest ta oleks pidanud varjuma ja ta oleks olnud tulega seotud. Siis oleks saanud oodata, kuni abijõud tuleb. Reeglina korraldatakse selliseid asju kohtades, kus on ette teada, et keegi vastu ei lase, nagu koolid, noortelaagrid jne.

Kas maailm oleks turvalisem koht, kui kõigil oleksid relvad?

Kindlasti. Ameerikas on mõned omavalitsused, kus peredel on kohustuslik omada relva. Seal peale selle seaduse kehtestamist relvastatud kuritegevus sisuliselt lõppes. See on nagu tuumasõja puhul, kui kahel riigil on tuumarelvad, siis nad omavahel väga kaklema minna ei taha.

Kas kruvide kinni keeramise asemel võiks relvaomamist propageerida ja lihtsamaks teha?

Pigem küll. Ma tahaks näha, mis suudaks näiteks koolitulistajat peatada, kui sul ei ole relva? See on võimatu. Ükskõik millise riigi politsei jõuab sündmuskohale maksimaalselt viie minutiga, ent reaalselt läheb tal palju kauem ning siis ta joonistab asfaldile kriidiga kontuure, sest inimese vahetu kaitse on tema enda teha, nii kurb kui see poleks. Kui keegi tuleb sulle tänaval kallale, siis politsei jõuab sinna viie minuti pärast ja viie minutiga jõuab kümme kalašnikovi salve tühjaks lasta.

Eesti tüüpiline tapmine toimub üheskoos alkoholi tarbides, kus keeratakse tülli ja tapetakse üksteist kättesattuvate esemetega. Kas te seda ei karda, et kui kõigil on relv, siis taolistes olukordades tekib ühe asemel mitu laipa?

Eesti relvaseaduses on näiteks ka üks selline punkt, et relvaloa andmisest võidakse keelduda, kui inimese eluviisid ei toeta rahumeelset käitumist. Kohalik konstaabel peaks inimest teadma, küsitlema naabreid ja reeglina küsitlebki. Isegi minu naabri kohta on minu käest korra küsitud, et milline ta eluviis on ja mida ta teeb? Siis on täiesti seaduslikult võimalik keelduda inimesele tulirelva andmisest. Relvaseadus Eestis välistab padujoodikute kätte relvade sattumist.