Marti Kuusiku tagasiastumise valguses: kas Jaak Aab sai mullu ebaõiglaselt 27 000 eurot hüvitist? Vabatahtlikult lahkus temagi

 (147)
Marti Kuusiku tagasiastumise valguses: kas Jaak Aab sai mullu ebaõiglaselt 27 000 eurot hüvitist? Vabatahtlikult lahkus temagi
Ekspress Meedia

Riigikantseleist selgitatakse, et Marti Kuusik ei saa enam kui 31 000 eurot lahkumishüvitist, kuna lahkus ametist ise. Samuti ise ametist lahkunud Jaak Aab sai mullu üle 27 000 euro hüvitist. Riigikantselei hinnangul poleks Aab pidanud seda raha saama.

Toonane riigihaldusminister Jaak Aab jäi mullu märtsis politseile autoroolis vahele jääknähtudega, ta ületas ka kiirust. Ta esitas 17. aprillil ise peaminister Jüri Ratasele tagasiastumisavalduse ning peaminister võttis selle vastu. Ta tegi Kersti Kaljulaidile ettepaneku Aab ametist vabastada. Seda president ka tegi.

Hiljem kajastas Delfi, et Aabile näeb seadus ette kasutamata puhkusepäevade kõrval ka lahkumishüvitist, kuna ta ei suundu riigikokku. Ta sai hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses (Aabi põhipalk oli 4552,6 eurot - toim), millele lisandus puhkusetasu kompensatsioon 1514,75 eurot. Aab sai ametist lahkudes ligikaudu 29 000 eurot (hüvitis ise: 27 312 eurot). Delfi küsimusele, kas Aab võtab lahkumishüvitise vastu ütles ta, et keeldumise varianti ei ole. "Sellist võimalust, et lahkumishüvitist vastu ei võta, ei olegi," möönis ta.

Eile esitas tagasiastumisavalduse kõigest poolteist päeva tööl olnud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Marti Kuusik. Protseduur oli Aabile analoogne: Ratas võttis avalduse vastu, tegi ettepaneku Kaljulaidile ja too vabastas Kuusiku ametist. Riigikogu liige Kuusik pole.

Seotud lood:

Kirjutasime hommikul, et kuna ministrite palk on hetkel 5243,06 eurot kuus, siis oleks tema hüvitis 31 458,36 eurot. Vabariigi valitsuse seaduses on öeldud: "Vabariigi Valitsuse liikmel, kes on ametist vabastatud valitsuse tagasiastumise või ministrile umbusalduse avaldamise tõttu või peaministri ettepanekul, on õigus saada hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses." Kuigi Kuusik oli ametis vaid ööpäeva, on juriidiliselt olukord analoogne Aabiga.

Riigikantselei valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaver aga täpsustas pärastlõunal Delfile, et nende õigusmeeskonna hinnangul ei näe seadus siiski ette hüvitise maksmist ministri tagasiastumisel omal soovil. Ta viitab sama seaduse paragrahvile 12, kus öeldud, kuidas on võimalik ministri volituste lõppemine.

*Tema tagasiastumisel
*Tema surma korral
*Peaministri ettepanekul Vabariigi presidendi otsuse alusel
*Talle riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral
*Tema suhtes süüdimõistva kohtotsuse jõustmisel
*Vabariigi valitsuse tagasiastumisel

Ehk tagasiastumine on eraldi kategooria, see pole sama, mis "peaministri ettepanekul".

Miks siis rahandusministeeriumis riigihaldusministrina töötanud Aab ikkagi sai hüvitise? Seaveri vastusest tuleb välja, et riigikantselei seda õigeks ei pea. "Ministrile maksab töötasu ministeerium ja formaalselt on hüvitise väljamaksmise otsus ministeeriumi otsus. Riigikantselei hinnangul ei näe vabariigi valitsuse seadus ette hüvitise maksmist ministri tagasiastumisel omal soovil. Sellise hinnangu andis Marti Kuusiku juhtumi puhul riigikantselei ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile."

Ka Urve Palo jäi hüvitisest ilma

Delfile teadaolevalt on ka rahandusministeeriumi enda töötajaskonna seas olnud jutuks, kas oli ikka õige Aabile hüvitis määrata. Varasemast minevikust on teisigi näiteid, kus tagasiastumine omal soovil on põhjuseks, miks hüvitist ei saada. Näiteks, kui 2015. aasta sügisel lahkus Urve Palo ettevõtlusministri ametikohalt, siis kinnitas toonane valitsuse meedianõunik Ave Tampere, et põhjus, miks ta hüvitist ei saa, on just selles, et ta kirjutas ise lahkumisavalduse. Palo oli ametis umbes viis kuud. Aab ligi 11 kuud.

Aab ise on nüüd taas riigihalduse minister, ametivande andis ta üleeile.