Kunagise peaministri sõnul pakkus talle esimesena ametikohta Tiit Vähi. "See oli mulle üsna raske mõtlemisülesanne. Loogiline oleks, et peaministriks saadakse peale valimisi, kuid mina ei olnud erakonna esimees ega valimiste võitja," ütles ta.

Küsimusele, mida teeb peaminister, rääkis Siimann vastuseks loo, kuidas ta käis valitsusega Haapsalus koolis rääkimas. "Käisime algklassis ja ma küsisin laste käest, et lapsed siin on kaks ministrit, aga kas te teate, millega ministrid tegelevad? Üks väike tüdruk tõstis käe ja ütles: "Ministrid ajavad asju!""

Kõige olulisemaks tegevuseks oma ametiajal peab ta seda, et Eestiga alustati Euroopa Liidu liitumisläbirääkimisi esimeses voorus. 97. aasta suvel oli meil Läti ja Leedu juhtidega Salzburgis majandusfoorm ja sealt tuli esimene signaal, et Eesti kuulub sinna esimesse ringi. See oli meile rõõmus uudis, aga Lätile ja Leedule oli see nii suur pettumus, et Leedu president ei öelnud mulle pärast isegi tere.

"Meile kuulub au, et meie ajal võeti vastu pensionireformi kontseptsioon, need kolm sammast. Siin on ekslikult, ilmselt teadmatusest, omistatud selle kontseptsiooni vastuvõtmine Kallasele ja Nestorile," rääkis Siimann.

Poliitikast lahkus Siimann isiklikel põhjustel. "Ma analüüsisin iseenda käitumist ja oma võimet poliitikuna tegutseda ja leidsin, et kuigi peaministri amet oli väga huvitav, siis see pole minu kutsumus," ütles ta.