„See ei ole nüüd mingi Wikileaks ja ega Wikileaksigi puhul ei avaldatud ju kõike - alfast omegani - täies mahus,“ rääkis Raudsaar Delfile.

Raudsaar möönis, et mõnes mõttes on avalikkusel tekkinud huvi nende kirjade vastu, aga teisest küljest ei ole ta kindel, et see avalik huvi oleks põhjendatud kas rahvusliku või riikliku julgeolekuga.

„Ma ei ole kindel, et me jääme väga palju vaesemaks, kui me ei tea, mis seal kirjades on,“ lausus Raudsaar. Tema sõnul oleks lihtsalt ebaeetiline teiste inimeste kirjavahetust avaldada.

Raudsaar märkis, et euroopalike tavade ja normide hulka kuulub erakirjavahetuse puutumatus. „Me ei tehaks keegi, et meie kirju loetakse, aga ilmselt tol hetkel pakkus Rumm kellelegi huvi,“ oletas Raudsaar.

Raudsaare sõnul on Rumm küll antud menetluse ohver, kuid siiski kõrvaline isik ja põhjendatud avalikku huvi tema kirjavahetuse vastu ei ole. Kui siiski peaks kirjade hulgas olema midagi niisugust, mille suhtes avalikkusel on ülekaalukas põhjendatud huvi, soovitas ta ajakirjandusel enne kirjade sisu avaldamist rääkida kirjade autoriga.

Raudsaar pidas võimalikuks, et ühel hetkel, kui see teema ja ka uurimine on lõppenud, avaldab Hannes Rumm ise nende varastatud kirjade teemad, kuid mitte kogu sisu.

Lõppeval nädalal sai avalikuks, et Keskerakonna peasekretär Priit Toobali töölaualt leiti väljatrükituna 450 lehekülge Hannes Rummile kuuluvat elektronkirjavahetust. Toobali sõnul tõi kirjad talle Ivor Onksion.