"Nii nagu lennuliikluses toimusid pärast 9/11 muutused turvameetmetega, nii juhtub see ka toimetustes," ütles Raudsaar Delfile.

Raudsaare sõnul on Lääne ühiskond oma avatuse tõttu ka haavatav ja seda näitas ka tänane tulistamine ajakirja Charlie Hebdo toimetuses, et keegi isik võib tulla ja toimetuses tule avada. "Potentsiaalne risk on väga kõrge," tõdes Raudsaar. "See kõik, mis Euroopas toimub, jõuab varem või hiljem ka Eestisse."

Raudsaar ei pea taolise tulistamise toimumist Eestis siiski tõenäoliseks. "Meil ei  ole sellist islamikogukonda ja me ei ole avaldanud ka selliseid karikatuure," märkis ta.

Ajakirjanike tapmine ei ole tegelikult maailma ajakirjanduses midagi erakordset. Ühenduse Piirideta Reporterid andmetel tapeti mullu 66 ajakirjaniku, pantvangistatud on 119 ja veel 178 ajakirjaniku on vangis.

Raudsaar juhtis aga tähelepanu sellele, et ajakirjanikud hukkuvad tavaliselt kahel põhjusel – nad kas lähevad tööd tegema mõnda kriisikoldesse või tegutsevad nad autoritaarses riigis, kus neid tapetakse või vahistatakse vaba sõna levitamise eest. "Antud juhul räägime me aga demokraatlikust riigist, suurriigist, Euroopa Liidu liikmesriigist," ütles Raudsaar.

Raudsaar võrdles Pariisi ajakirja toimetuse toimunud tulistamist Müncheni olümpiamängudega, kus 11 Iisraeli olümpiakoondislast Palestiina terroristirühmituse poolt pantvangi võeti ja tapeti. "Ka see oli Euroopale šokeeriv ja peale seda on olümpiamängude turvalisust oluliselt tõhustatud," kõneles Raudsaar.

Raudsaar viitas ka 2006. aastal Taani ajalehes Jyllands Posten avaldatud prohvet Muhamedi pilapiltidele. Charlie Hebdo, kus täna toimus tulistamine, on neid pilapilte korduval avaldanud, näitamaks, et Prantsusmaal on sõnavabadus.

"Ka karikatuurid on osa sõnavabadusest, aga kui on juba puhkenud selline kultuuride vaheline konflikt, siis ühe karikatuuri korduv avaldamine mõjub lihtsalt ärritavalt," ütles Raudsaar, kes isiklikult oleks hoidunud sihiteadlikust ärritamisest.

Kas karikatuuride korduvast avaldamisest loobumine oleks toimetust päästnud on praegu raske öelda. "Ega terroristide eesmärk ei ole ju rünnata konkreetset objekti, vaid mõjutada ühiskonna käitumist tervikuna, et on mingid teemad, millest me ei räägi või ei julge rääkida," ütles meediaõppejõud.

Raudsaar rääkis, et materjali on mõtet avaldada, kui sellest on kasu. "Ajakirjanikena me alati paneme ju kaalukausile, kus ühel pool on võimalik kahju allikatele ja teisel poolt on ühiskondlik hüve. Seda kaalumist tehakse pidevalt," kõneles Raudsaar. "Sõnavabaduse käigus tuleb kindlasti kriitiliselt kirjutada nendest, kes seda väärivad ja kui ISIS notib inimesi religioossetel põhjustel, siis on nad kriitika ära teeninud."

Prantsuse satiirilise ajakirja Charlie Hebdo toimetuses Pariisis lasid maskides mehed täna maha 12 inimest. Haavatuid on kümme ja neist viis kriitilises seisundis, teatas France24.