Vennatütardega Tartus Tähtveres jagatava maja pärast aastaid tülitsenud Mart-Olav oli pärast venna Ivo-Sulevi surma ametiasutustes paberite vormistamisel esimene ja surnud mehe tütardele ei jäänud võimalust isa maha matta, kirjutas SL Õhtuleht.

“Surmatunnistus antakse sugulasele või hõimlasele, kes esitab lahkunu passi,” rääkis Ivo-Sulevi surmatõendi vennale välja andnud perekonnaseisuametnik SL Õhtulehele. “Meie ei saa sinna midagi parata, kui sugulased omavahel läbi ei saa.”

Tartu krematooriumi direktor Andres Tõnissoo sõnul on tuhastamistellimuse vormistamise aluseks surmatunnistus, Mart Niklus tellis oma venna tseremooniata tuhastamise ja viis tuhaurni krematooriumist kaasa.

1996. aastal vahetult enne jõule kadus vaikselt ja salapäraselt Mart Nikluse ema, 88-aastane Elfriede Niklus. Poeg tuhastas ema surnukeha, ei korraldanud mingeid matuseid ning viis tuhaurni krematooriumist ära.

Kunagistele võitluskaaslastest dissidentidele on Mart Niklus öelnud, et ta matab urni perekonna hauaplatsile siis, kui seda vajalikuks peab. Tänini ei ole Nikluste hauaplatsil midagi toimunud.

Surnukeha tuhastamine on loonud võimaluse teha kadunu põrmuga mida iganes, seadused seda ei reguleeri. Tuha võib puistata tuulde, matta koduaeda, jätta kaminasimsile või lasta kanalisatsiooni.