Laar tõi võrdluseks, et kõik toimub nii nagu Gruusias, kus pahandus on küll sõnades suur, kuid midagi pärast ei juhtunud ja ollakse sõbrad edasi.

"Venemaa tunneb, et tal poole suur midagi karta ja see paneb teda tegema asju, mille üle pärast enam isegi väga rõõmsad ei olda," kõneles Laar.

Teised riigid aga näitavad Laari sõnul oma käitumisega, justkui ollakse Venemaast majanduslikult sõltuvad, kuigi seda tegelikult nii palju ei olda.

Laari sõnul on teistel riikidel Venemaale surve avaldamiseks siiski palju võimalusi ja üsna valusaid, kuid jättis need nimetamata.

Laar tunnistas, et Venemaa käitumine pärast Maidani sündmusi ei tulnud talle üllatusena. Ta möönis, et Maidanil alguse saanud revolutsioon võis olla Venemaa plaani osa. "Ei saa välistada," sõnas Laar. "Eks selliseid asju on varemgi tehtud ja praegu teame ju vähe, aga kui me rohkem teada saame, siis on võimalik teha järeldusi."

Laar ei pea Ukraina ja Krimmi tegevust vaikseks alistuseks. Ta pidas oluliseks, et maailma avalik arvamus on Ukraina sündmustesse kaasatud, kuid edasist prognoosida on tema sõnul peaaegu võimatu.

Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimise külmutamine ei aita Laari sõnul Ukrainat eriti ega mõjuta sealset konflikti. "Eesti peaks olema kindlasti nende riikide seas, kes aktiivselt tegutsevad rahvusvahelisel areenil," lausus ta.

Kui ajalugu vaadata, siis tõi Laar välja, et Gruusia, Ukraina ja Balti riigid olid kõik pärast Esimest maailmasõda iseseisvad. Ta meenutas, et kui Gruusia ja Ukraina riikide iseseisvus oli hävitatud, jõudis järg ka meie kätte. Selles mõttes tuleb Eestil Ukraina sündmusi tähelepanelikult jälgida, et ajalugu ei korduks.

Laari arvates tuleb Eestil provokatsioonid suhtes Ida-Virumaal olla hästi tähelepanelik. Ta kordas Karlssoni põhitõde – rahu, ainult rahu. „See ei tähenda passiivsust, aga rahulikkust,“ sõnas Laar. „Endale kindlaks jäämist ja enda asja eest seismist.“