Mart Järvikust võib saada Pärnu abilinnapea

 (278)
Mart Järvikust võib saada Pärnu abilinnapea
Foto: Karli Saul

Pärnus eelmisel nädalal võimuliitu pääsenud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) abilinnapea kandidaat on endine maaeluminister Mart Järvik.

EKRE fraktsiooni esimees Heldur Paulson ütles Delfile, et Järvik esitati abilinnapea kandidaadiks tema suure kogemuste pagasi tõttu. “Mart Järvikul on 17 aasta pikkune vallajuhtimise kogemus, lisaks on ta pidanud ministriametit — ta teab, kuidas Tallinnas asjad käivad," märkis Paulson.

Järvikust saaks majandusvaldkonna abilinnapea, kelle hallata jääks ka osavaldade temaatika.

Järvik ütles ERR-ile, et võttis tõepoolest pärast nädal väldanud mõtlemist pakkumise vastu ja et tuleb esmaspäeval kell kolm Pärnusse, et kohtuda linnapea Romek Kosenkraniusega.

Linnavolikogu istung, kus on kavas avaldada umbusaldust linnavolikogu eismehele Andres Metsojale (Isamaa) ja vabastada ametist abilinnapea Siim Suursild ning nimetada ametisse uus abilinnapea, toimub kolmapäeval 11. märtsil.

Aastatel 2002–2018 oli Mart Järvik Järvakandi vallavanem. 2015. aastal EKRE-ga liitunud ja enne seda IRL-i kuulunud Mart Järvik oli maaeluminister kuni 25. novembrini 2019. Ta pidi ametist lahkuma seoses ministeeriumi haldusalas toimunud mitmete skandaalidega ja peaministri usalduse kaotamisega.

Koos Järvikuga kaotas töö ka temaga avalikku vastuseisu asunud kantsler Illar Lemetti.

EKRE soovib panustada noortesse ja taastada rongiühendust
EKRE fraktsiooni esimehe Heldur Paulsoni sõnul soovib EKRE uues koalitsioonis oma tähelepanu teraviku noortele suunata.

"Meie mõte on Pärnusse noori tuua, võimaldades neile soodustingimustel elamukrunti või korterit. Selle programmi alla kuuluksid ka noored õpetajad," rääkis Paulson.

Ühtlasi soovib EKRE tegeleda raudteeühenduse taastamisega. "Toetame igati kõiki püüdlusi, et raudteeliiklus taastuks Pärnuni. Hetkel on raudtee olemas ja mingisugune remont tulemas, samuti on olemas kõik euronõuetele vastavad peatused. Lase ainult rong peale," sõnas EKRE fraktsiooni esimees.

"Kuna kõik on lubanud siia kohe-kohe Rail Balticut, siis hetkel asi seisab. Aga on teada, et Rail Baltic siia kohe ei tule ja selle ajani võiksid rongid ikkagi sõita. Muidu inimesed võõrduvad rongisõidust, korraldavad oma elu ümber ja hakkavad bussiga sõitma ning kui rong siia ka tuleb, siis ei ole enam reisijaid," rääkis Paulson.