Inimest saab pealt kuulata vaid kriminaalmenetluse puhul, politseist aga kinnitati, et Järviku suhtes säärast menetlust ei käi ning lutikas politseile ei kuulu. Politsei pole veel Järviku leitud lutikat näinud.

Salajane pealtkuulamine on jälituse eritoiming, mille jaoks on tarvis kohtu või prokuratuuri luba. "Raske on kommenteerida midagi, mida ei ole näinud. Kui inimene leiab enda töö- või eluruumidest tehnilise seadme, mille seaduslikkuses või põhjendatuses ta kahtleb, tuleks tal koheselt teavitada õiguskaitseasutusi. Alles siis saab anda hinnangu millega tegu," edastas prokuratuur kommentaariks.

Põlluaas ei kommenteeri

Riigikogu esimees Henn Põlluaas, kes Järviku sõnul talle pealtkuulamisseadmete tuvastamise aparaadi andis, seda ei kommenteeri. "Ma ei kinnita ega lükka ümber, et ma Järvikule selle seadme andsin."

Küll aga on selline aparaat Põlluaasal olemas. "See on mikrofonide detektor, mille ma ostsin kuskil kümmekond aastat tagasi. See on täiesti legaalne asi," ütles ta. Põlluaasa arvates on sellised seadmed üsna tavapärased ja kindlasti on palju inimesi, kes on endale selle soetanud. "Need on nii lihtsasti internetist leitavad, et midagi haruldast siin küll pole."

Küsimusele, millal ta ise viimati detektorit kasutas, vastas Põlluaas, et ei mäleta. Oma tööpostil ta seda kasutanud pole. "Ma mõistan täielikult, miks Mart Järvik võis tunda vajadust kontrollida ega teda pealt ei kuulata, kui vaadata, kuidas tema kohtumisi salaja salvestati ja kuidas siseinfo pidevalt avalikusesse lekkis," nentis Põlluaas.

Seaduse järgi on salajane pealtkuulamine jälituse eritoiming, mida on lubatud teha vaid vastavalt ametkonnal. Jälituse erandtoiminguks on tarvis kohtu või prokuratuuri luba.