Mart Järvik väljendas kantsleriga koostöö mittelaabumist 5800-eurose preemiaga

 (346)
Mart Järvik väljendas kantsleriga koostöö mittelaabumist 5800-eurose preemiaga
Foto: Sven Arbet

Ehkki Mart Järvik väidab, et tema suhted endise kantsleri Illar Lemettiga hakkasid mõranema juba maikuus, premeeris nüüdseks endine minister nüüdseks endist kantslerit 5800 euro suuruse tulemustasuga.

Kui Mart Järvik esmaspäeval ametist vabastati, teatas ta avalikkusele, et tema suhted Illar Lemettiga hakkasid rappa minema juba maikuust, kui minister otsustas viia läbi ministeeriumi haldusalal erakorralise auditi toiduohutuse valdkonna juhtimise ja koordineerimise osas.

"Auditi läbiviimisele osutas kantsler selget vastuseisu, nimetades seda „ametnike traumeerimiseks“," teatas Järvik.

Järvik polnud aga tõenäoliselt kantsleri "vastuseisu" oktoobris veel täheldanud, sest just viinakuu lõpuks määras Järvik Lemettile ühekordse tasuna kokkulepitud eesmärkide saavutamise ja heade töötulemuste eest Lemettile 5800 euro suuruse tulemuspalga, mis ületab kantsleri ühe kuu palka üle tuhande euroga.

Lemetti märkis ministri anomaaliat ka oma pöördumises peaministrile, kus sedastas, et Järviku poolt pole Lemetti suunas tulnud ühtegi kirjalikku ega suulist etteheidet.

"Vastupidi, ministri suurt rahulolu minu tööga näitab mulle oktoobri lõpus makstud tulemustasu. Selle suurus ületab oluliselt kuupalka ja ükski eelmine minister pole mulle nii suurt tulemustasu maksnud," kirjutas Lemetti peaministrile.

Samas kirjas tõi ta välja, et avalikkuses tekitada püütud narratiiv, nagu Lemettil oleks ministriga tekkinud erimeelsused poliitikakujundamise osas, ei vasta mingil juhul tõele.

Seotud lood:

Nimelt oli Lemetti saatnud 9. novembril Mart Järvikule saatnud järgneva kirja:

From: Illar Lemetti
Sent: laupäev, 9. november 2019 08:20
To: Mart Järvik
Subject: arutelu

Tere Minu arvates oleks vajalik, et me ka omavahel enne esmaspäeva neid üleval olevaid teemasid arutaksime. Kui pead seada vajalikuks, siis mina olen valmis seda igal ajal tegema.

Tervitustega Illar

Mart Järvik aga ei võtnud ettepanekut vastu. Järvik küll helistas Lemettile, ent keeldus sisulisest aruteludest. Hoopis jätkas Järvik avalikkusele valetamist, kui teatas pressiteate vahendusel kolm tundi pärast Lemettilt saadud kirja, kus kinnitas: "Minu majavälise õigusnõunikuna töötanud Urmas Arumäe ei andnud mulle soovitusi volituse allkirjastamiseks või mitteallkirjastamiseks, vaid soovitas ära oodata justiitsministri vastus."

Lemetti, taludes veel Järviku meediale antud samasisulist, vahest väsimusest tingitud teadmatut valeväidet eelmisel õhtul lennujaamas, sai nüüd aru, et reisist väljapuhanuna teadis minister, millest laupäeval enne lõunat rääkis. Seetõttu otsustaski Lemetti avaldada 9. novembril kell 16.18 Mart Järviku kirjavahetuse, mis valed ümber lükkab.

9. novembril kell 20.00 teatas Mart Järvik sotsiaalmeedias, et Lemetti on ametisse sobimatu.

11. novembril tegi Mart Järvik ettepaneku Illar Lemetti teenistusest vabastamiseks koostöö mittelaabumise tõttu. Ta küsis ettepaneku kohta arvamust ka Lemettilt, kes luges ettepanekut põhjendamatuks.

"Ministeeriumi kantsleri vabastamine koostöö mittelaabumise tõttu on põhjendatud, kui kantsler ei saa hakkama oma ametiülesannete täitmisega. Ministri ebakohase käitumise varjamine ei kuulu ministeeriumi kantsleri ametiülesannete hulka," kirjutas Lemetti muu hulgas.

20. novembril esitas Järvik valitsusele oma otsuse ja küsis taaskord Lemetti arvamust. Seekord oli lisatud ka seletuskiri, kus Järvik heitis Lemettile ette erinevat arusaama „ministeeriumi aparaadi ja allasutuste rolli kohta riigivalitsemisel“.

21. novembril teemat veel valitsuse istungil ei käsitletud, sest riigisekretäri aruannet polnud veel esitletud. Peale valitsuse pressikonverentsi selgus, et riigisekretär Taimar Peterkopi juhitud komisjon tuvastas Järviku eksimused ministrina.

22. novembril pöördus Lemetti peaministri poole, kus nimetas põhjendamatuks Järviku katseid Lemetti ametist vabastada.

Oma peaministrile teatas ta muu hulgas ka seda, et prokuratuuri poole oli ta seoses korruptsioonikahtlusega pöördunud juba septembris. Samuti selgub kirjast, et peaministergi teab rohkem, kui avalikkuses juba juttu oli olnud.

Salajased preemiad
Maaeluministeeriumi pressiteenistus ei soostunud Lemettile tulemustasu toonud käskkirja avalikustama, kuid ööpäevaga saadi ministeeriumi personalijuhilt Urve Anterilt kinnitus, et sama käskkirjaga määrati oktoobris ühekordne preemia teistelegi ametnikele ja töötajatele. Kas preemia said kõik ametnikud ja mis suuruses, üritab pressiteenistus välja selgitada veel ühe ööpäeva jooksul.
Illar Lemetti 22. novembri pöördumine täismahus
Austatud härra peaminister


Maaeluminister on mulle kahel korral esitanud arvamuse avaldamiseks materjalid minu vabastamiseks teenistusest koostöö mittelaabumise tõttu.

Esimesel korral (11.11.2019) mingeid sisulisi põhjendusi esitatud ei olnud. Oma arvamuses kirjutasin järgmist: „Ministeeriumi kantsleri vabastamine koostöö mittelaabumise tõttu on põhjendatud, kui kantsler ei saa hakkama oma ametiülesannete täitmisega. Ministri ebakohase käitumise varjamine ei kuulu ministeeriumi kantsleri ametiülesannete hulka. Nagu ütles õiguskantsler, ministril ei ole õigust nõuda ametnikelt seaduse rikkumist ja valetamist. Seega on vabastamine koostöö mittelaabumise tõttu otsitud põhjus, et karistada mind selliste andmete avalikustamise eest, mis on küll õiged, kuid võivad jätta avalikkusele ministrist halva mulje. Haldusakti andmise formaalne põhjus peab kokku langema selle andmise tegeliku põhjusega. Praegusel juhul need kokku ei lange ja seetõttu oleks tegemist ebaseadusliku teenistusest vabastamisega.“.

Teist korda esitas maaeluminister samad materjalid mulle ja Riigikantseleile 20.11.2019, lisandunud oli seletuskiri.

Seletuskirjast selgub, et mulle heidetakse ette erinevat arusaama „ministeeriumi aparaadi ja allasutuste rolli kohta riigivalitsemisel“. Räägitakse bürokraatlikust ja sektorile vastanduvast jäigast tööstiilist, aga ühtegi konkreetset näidet toodud ei ole.

Minister räägib sektorile vastanduvast jäigast tööstiilist. Milline on sotsiaalpartnerite hinnang minu tegevusele? Hiljuti Riigikantselei juures asuva Tippjuhtide Kompetentsikeskuse poolt läbi viidud hindamise tulemused näitavad, et igati positiivne. Olen saanud sotsiaalpartneritelt palju positiivset tagasisidet oma töö kohta ka põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 koostamise käigus viimase kahe aasta jooksul.

Kirjutatakse, et ilmutasin vastuseisu erakorralise toiduohutuse auditi läbiviimisele. Tõesti väljendasin oma arvamust, et riigikontrolli audit on juba välja toonud palju olulisi puudusi, mille elluviimisega tuleks kohe tegelema hakata ning et paralleelselt on veel käimas protsessid, millede raames me analüüsime kõiki ministeeriumi teenuseid (sh toiduohutus) ja ka nende protsesside käigus oleme juba edasised vajalikud tegevused kaardistanud. Nimetasin ka seda, et arvatavasti ei soovita uut auditit läbi viia mitte niivõrd täiendavate sisuliste puuduste leidmiseks kuivõrd selleks, et kasutada tulemusi kavandatavate personaliotsuste põhjendamiseks. Nimelt oli majas juba pikka aega levinud info, et kavatsetakse lahti saada mõnedest toiduohutuse valdkonnaga seotud inimestest. Ministri poolt tehtud struktuurimuudatuste ettepanekud on seda infot tänaseks ka kinnitanud. Mingit minu ja ministri vahelist vastuseisu aga sellest arutelust ei tekkinud ning oma arvamuse väljendamine ei peaks selleks ka mingit põhjust andma. Arvatavasti on erakorralisest auditist rääkides väga kõnekas ka asjaolu, et minister kaasas auditit läbiviivasse meeskonda oma mittekoosseisulise nõuniku hr Urmas Arumäe.

Minister pole mulle oma ametisoleku aja jooksul teinud ühtegi suulist või kirjalikku märkust, mida ma oleksin saanud käsitleda etteheitena. Vastupidi, ministri suurt rahulolu minu tööga näitab mulle oktoobri lõpus makstud tulemustasu. Selle suurus ületab oluliselt kuupalka ja ükski eelmine minister pole mulle nii suurt tulemustasu maksnud.

Ükski ministri poolt välja toodud koostöö mittelaabumise põhjustest ei ole tõsiseltvõetav. Sellest tulenevalt kavatsen vabastamise otsuse, kui see peaks tehtama, kohtus vaidlustada.

Miks siis minister ikkagi soovib kantsleri teenistusest vabastada? Põhjuse on minister ise hiljuti sotsiaalmeedias avaldanud (vt alljärgnev kaldkirjas tekst).

«Niisiis maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti on avalikustanud ametnike ja nõunike vahelise arutelu PRIA volituse teemal. Mida sellest arvata? Lemetti ise ilmselt usub, et on saatnud ajakirjandusele midagi sellist, mis kutsub esile valitsuskriisi. Paraku kõik need, kes lugeda oskavad, saavad kohe aru, et Lemetti on tulistanud paukpadruniga. Esiteks, kõik minu ja mu nõuandjate kirjavahetuses viitab ju andmete kogumisele, et asjadest aru saada. Kirjavahetusest selgub, et Urmas Arumäe ja Maido Pajo ja teised asjasse puutuvad suhtlevad omavahel palju ning puudub kirjakoht, kus Urmas Arumäe mulle nõu annab. Kinnitan jätkuvalt, et Arumäe ei ole mul soovitanud volitusele kas allkirja anda või allkirjast loobuda. Teiseks, kirjavahetus puudutab seda n-ö esimest volikirja, millele ma allkirja andsin. Süüdistus ministrile on aga n-ö teise volikirja osas, millest ma sain samade lisatud materjalide põhjal teada alles 30. augustil 2019. See tähendab, et kantsler lihtsalt valetab. Kolmandaks, Lemetti rikub seadust. Nõunike kirjavahetus on ametisiseseks kasutamiseks. Samuti on advokaadilt ministrile tulnud informatsioon konfidentsiaalne, eriti nõunike ja ministri vaheline kommunikatsioon. Lemetti on tõestanud, et tema koht ei ole avalikus teenistuses.»

Ka selles postituses toodud väited valetamise ja seaduserikkumise kohta ei vasta tõele. Viimast on juba vastavad ametid kinnitanud.



Mis oli peamine põhjus, mis ajendas mind 9. novembril avaldama kirjutist, kus juhtisin tähelepanu erinevustele ministri väidetu ja tegelikult juhtunu vahel? Minister oli oma sama päeva pressiteates (kaldkirjas tekst) väitnud järgmist.

"PRIA kui maaeluministeeriumi allasutus küsis minult volitust kahe kriminaalasja puhul, et nad saaksid esindada riiki vaidluses firmade vastu, kellelt nõutakse tagasi toetusraha. Esimese ühekordse volituse kohtuasja lahendamiseks kirjutasin alla pärast seda, kui meie õigusosakonna jurist kinnitas, et tegemist on volitusega, millel ei ole tagasiulatuvat mõju. Teise volituse puhul kinnitati mulle, et see on jätkuva kohtuprotsessi tarbeks olev volitus, mil on ka tagasiulatuv mõju;" selgitas Järvik, ning lisas, et ühtlasi tõusetus küsimus, kas tõesti peab minister iga kohtuasja ajamiseks PRIA-le eraldi volituse andma.

Saatsin riigisekretäri uurimiskomisjonile tõendusmaterjalid, et need väited (kinnitamise kohta) ei vasta absoluutselt tõele. Ükski õigusosakonna jurist ei ole ministrile midagi sarnast väitnud ja kui minu kolleege tahetakse ära kasutada mingites hämarates tehingutes, siis ma ei saa kuidagi reageerimata jätta.

Kas ma oleksin võinud oma 9. novembri kirjutise ja kaasnevad materjalid avaldamata jätta? Muidugi oleksin, kui minister ei oleks jätkanud tõele mittevastavate väidete avalikku levitamist. Samal hommikul tegin ministrile e-kirja (vt allpool) teel ettepaneku asjaolud selgeks rääkida. Kahjuks minister seda ettepanekut vastu ei võtnud. Minister küll korra helistas, aga ei soovinud arutada sisulisi küsimusi.

From: Illar Lemetti 
Sent: laupäev, 9. november 2019 08:20 
To: Mart Järvik 
Subject: arutelu

Tere Minu arvates oleks vajalik, et me ka omavahel enne esmaspäeva neid üleval olevaid teemasid arutaksime. Kui pead seada vajalikuks, siis mina olen valmis seda igal ajal tegema.

Tervitustega Illar

Mulle on ette heidetud ka seda, et miks ma võimalike kahtlustega (huvide konflikti jm osas) prokuratuuri poole ei pöördunud. Etteheidete tegijad võivad olla kindlad, et prokuratuurile esitamist väärivad dokumendid on sinna ka esitatud. Teatasin käesoleva aasta septembri alguses prokuratuurile võimalikust korruptsioonijuhtumist ning novembris käisin Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroos ütlusi andmas.

Tulles tagasi minu teenistusest vabastamise ettepaneku juurde, siis korruptsioonivastase seaduse § 6 lõige 4 sätestab jagatud tõendamiskohustuse ning eelduse, et kui ei ole tõendatud vastupidist, lähtutakse sellest, et ebavõrdne kohtlemine toimus korruptsioonijuhtumist teatamise tõttu. Esiteks ei ole maaeluminister Mart Järvik üldse tõendanud, et meie vahel koostöö ei laabu. Teiseks ei ole maaeluminister Mart Järvik tõendanud, et minu vabastamine ei toimu võimalikust korruptsioonijuhtumist teatamise tõttu. Seetõttu tuleb eeldada, et ta soovib minu vabastamist just nimelt korruptsioonijuhtumist teatamise tõttu. Seega on õigusvastane maaeluminister Mart Järviku poolt sellise ettepaneku esitamine nagu ta 20.11.2019. a valitsuskabinetile esitas ning õigusvastane oleks ka Vabariigi Valitsuse poolt ettepaneku alusel korralduse vastuvõtmine.

Kuigi avalikkuses on püütud tekitada narratiivi, et meil on ministriga tekkinud erimeelsused poliitikakujundamise osas, nii see mingil juhul ei ole.

Austatud peaminister, miks ma seda kõike kirjutan? Riigisekretäri komisjoni materjalidest on näha, millega on maaeluminister ja tema nõunik(ud) ministeeriumis poole aasta jooksul tegelenud ja teate ilmselt sedagi, et mõned väga olulised asjaolud pole veel avalikkuse ette jõudnud. Kõik toimunu lihtsalt ei saanud ja ei saa jääda Maaeluministeeriumi seinte vahele.

Riigikogu korruptsioonivastases komisjonis küsiti minult, kas olen käitunud nö hea tava kohaselt? Jah olen, sest tõe rääkimine ja tõe avaldamine on alati olnud hea tava.

Palun seda kirja mitte käsitleda minu arvamusena ja vastusena maaeluministri poolt esitatud Vabariigi Valitsuse korralduse „Maaeluministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamine“ eelnõu kohta. Oma arvamuse ja vastuväited korralduse eelnõu kohta esitan maaeluministrile eraldi kirjaga.


Lugupidamisega


(allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler