"Eksam mõõtis õpilaste teadmisi ja oskusi täpsemalt, kontrollis õpilaste oskusi laiemalt ja tõi kaasa ka keskmise tulemuste kasvu ehk kvaliteedi tõusu," rääkis Hennoste.

Hennoste sõnul osales tänavu eesti keele eksamil 8661 õpilast ja nende keskmine tulemus oli 62,82 punkti, mis on eelmise aasta tulemusega võrreldes umbes 3,5 protsenti kõrgem.

See näitab Hennoste sõnul ühelt poolt, et uus osaoskustega eksam ei olnud lihtsam, kui varasem kirjand.

Ta tõi välja, et esimese lugemise osa keskmine tulemus oli teisest osast kõrgem ehk 73,02 punkti. Teise osa ehk kirjandi keskmine hinne aga 56,02 punkti mulluse 59 protsendiga võrreldes.

Hennoste pidas võimalikuks, et õpilased keskendusid harjutades rohkem esimesele osale ja unustati, et ka kirjandi nõuded muutusid varasemaga võrreldes.

"Tekst pidi olema lühem, õpilased pidid kirjutama lühemalt, konkreetsemalt," loetles ta. "Lisaks ise kirjandi pealkirjastama."

Kui lugemistulemust võib Hennoste sõnul pidada päris heaks, siis varu kirjutamise puhul paistab olevat päris palju.

Kirjandi tulemust langetas Hennoste sõnul kindlasti see, et osa õpilasi kirjutas liiga pikad tekstid. Kui hindamisjuhend oli aga koostatud 400-sõnalise kirjatüki jaoks.

Keskmiselt oli poiste eesti keele eksami tulemus 59 punkti ja tüdrukutel 65 prostenti. "Tüdrukute tulemus oli parem ja see on keeleeksmaite puhul ka rahvusvaheline trend," sõnas Hennoste ja viitas PISA testi tulemustele.