„Möönan, et lasin end provotseerida vaenulikul ajakirjanikul, kes andis
kõigi oma küsimustega mõista, et laulva revolutsiooni sündmustes
mitteosalemine on sisuliselt kuritegu. Mul ei olnud mingit kavatsust
tulla 1980ndate lõpus suurde poliitikasse, tegelesin tollal põllumajandusega,“ kaebas Helme.

„Püüdsin ajakirjanikule selgitada, et ma ei ole inimene, kes läheks
kergesti kaasa massiliikumistega. Muu hulgas ütlesin sõnaselgelt välja,
et ma ei nimeta 1980ndate lõpu sündmusi massihüsteeriaks, vaid pigem
massimeeleoluks. Artikli pealkirja ja sissejuhatusse see loomulikult ei
jõudnud. Pean vajalikuks rõhutada, et mitte mingil juhul ei taha ma
vähendada laulva revolutsiooni olulisust Eesti lähiajaloos,“ sedastas Helme.

Helme sõnul on laulev revolutsioon on meie rahvusliku vabadusvõitluse
sümbol, millega paljudel meist on sügav isiklik side. „Laulev
revolutsioon kinnistab meie rahvuslikku enesekuvandit ning me ammutame
sellest jätkuvalt inspiratsiooni, et pürgida oma rahvuslike eesmärkide
poole,“ ütles Helme.

„Laulev revolutsioon oli võitlus iseseisvuse eest ja see võitlus on
aktuaalne ka tänapäeval. Mul oleks hea meel, kui praegu tekiks Eestis
sama ulatuslik massiliikumine, mis seisaks meie rahva suveräänsuse
eest.“