Mart Helme: Venemaaga normaalsete suhete omamine on meie julgeoleku kõige suurem garantii
Peaminister Taavi Rõivase ja EKRE liikmete vahel toimus täna riigikogus järjekordne sõnasõda, kus vaieldi selle üle, mida EKRE esimees Mart Helme on oma kõnekoosolekutel öelnud. Helme ütles, et Venemaaga normaalsete suhete omamine on meie julgeoleku kõige suurem garantii.
Helme selgitas, et piirilepingu ratifitseerimise puhul on EKRE eelkõige huvitatud sellest, et Venemaa tunnistaks meid järjepideva riigina, mis on sündinud Tartu rahulepingu alusel, tunnustaks 50-aastast okupatsiooni ja oleks nõus selle eest vabandama ning möönma, et see on olnud inimsusvastane kuritegu meie rahva kallal.
"Ja kui Venemaa saab sellise valitsuse, kes on selleks valmis, siis on võimalik Eesti ja Venemaa vahel normaalsete suhete, heade suhete sisseseadmine," ütles Helme.
Sõnavahetus sai alguse EKRE küsimusest psühholoogilise kaitse kohta. EKRE soovis teada, mida arvab Rõivas Vene propagandakanali Sputnik Eestisse saabumise kohta, samuti, kas oleks võimalik Sputniku vahendamist Eestisse takistada. Samuti taheti teada, kas psühholoogilise kaitse üheks meetmeks peab valitsus tõepoolest Eesti rahvusliku opositsooni sildistamist ja Kremli poliitikaga sidumist?
Rõivas vastas, et Eesti riik ei pea Sputnikut ajakirjanduseks, aga samas keelata seda ka ei kavatse. EKRE küsimusele opositsiooni sidumisest Kremli poliitikaga vastas Rõivas aga, et psühholoogilise kaitse roll on osutada sarnasustele Kremli ja Eesti mõnede poliitiliste jõudude seisukohtades. "Võõrahirmu toitmine äärmuskonservatismi sildi all on ühemõtteliselt Kremli huvides," ütles Rõivas.
"Killustunud Euroopa ja Euroopa piiril üksi seisev Eesti on ühemõtteliselt Kremli huvides, isegi kui see eesmärk looritatakse keele, kultuuri, traditsioonide ja iseotsustamise õiguse eest seismisega. EKRE juhid on öelnud, et Eesti peaks Euroopa Liidust välja astuma, et Eestit ähvardab massimmigratsioon, et Venemaa piirilepingu ratifitseerimise takistamine on nende suur pingutus ning et selle tulemusena on võimalik viia suhted Venemaaga hoopis teistele ja konstruktiivsematele sõbralikumatele alustele. EKRE väljaöeldu põhjal saab öelda, et nende sõnumid sarnanevad vägagi Kremli jutu punktidega ja see nn patriotism on ainult väga näiline. Ja ma pean loomulikult vajalikuks sellele ka tähelepanu juhtida," ütles Rõivas.
Seejärel järgnes pikem sõnavahetus selle kohta, kas EKRE esimees Mart Helme on seda öelnud või mitte. Helme tunnistas, et on oma esinemistes rahva ees toetanud näiteks Euroopa Liidust väljaastumist, aga seda vaid teatud tingimustel.
"Kui Euroopa Liit liigub edasi föderaliseerumise suunas, kui Euroopa Liit tähendab meie jaoks üha uusi ja uusi immigrante ja suveräänsuse üha suuremat delegeerimist Brüsselile, siis võib kätte tulla hetk, kus me oleme sunnitud Euroopa Liidust lahkuma," selgitas Helme.
Ta ütles, et EKRE loeb oma teeneks nii piirileppe mittesõlmimise, kooseluseaduse rakendusaktide toppamajäämise kui selle, et pagulasi on Eestisse seni jõudnud vaid seitse. "Me jätkame seda sitket vastuseisu ja ma annan tormihoiatuse: me ei kavatse ainult sõnades piirduda vastuseisuga," lisas Helme.
