Mart Helme sõnavõtt viis Eesti Euroopa Nõukogu seksuaalvähemuste raportis halbade näidete alla

 (620)
Mart Helme sõnavõtt viis Eesti Euroopa Nõukogu seksuaalvähemuste raportis halbade näidete alla
Kollaaž

Kehvade näidete rubriiki sattunud Eestit kõrvutati Euroopa Nõukogu raportis Ungari, Bulgaaria, Bosnia ja Hertsegoviina ning Venemaaga. Seda nimelt LGBT-vastase vihakõne tõttu, mille autoriks on endine siseminister Mart Helme.

47 riiki koondava Euroopa Nõukogu raporti sõnul on tarvis edendada seksuaalvähemuste heaolu ja turvatunnet üle terve maailmajao: LGBT-kogukonna kaitse on nõukogu eeskirjadest lähtuvalt osa lakmustestist, mis määrab kõnealuses regioonis sotsiaalse sidususe ja demokraatia elujõu.

Ettekandes rõhutatakse kehvenenud olukorda seksuaalvähemuste õiguste ja identiteedi tunnustamise puhul ning tõstetakse esile kohalike ja regionaalsete ametivõimude rolli nende kaitse tagamisel.

32-lehelise dokumendi alapeatükkide jaotuses kerkis muuhulgas esile ka Eesti riik. Ja seda mitte positiivses valgusvihus.

Nimelt märgiti Eestimaa ära "vihakõne, küberkiusamine ja uued tehnoloogiad" alajaos, kus toodi mittesoovitud arengute ilmestamiseks esile näide 2017. aastast pärineva Mart Helme sõnavõtust portaalis "Uued uudised".

Väljavõte näeb tõlgitud kujul välja sedasi:

Mart Helme, [endine - toim.] Eesti Konservtiivse Rahvaerakonna esimees, tegi portaalis "Uued uudised" ilmunud artiklis "Pervertide paraadide turvamine ei ole politsei rida" LGBT-marssi silmas pidades järgmised kommentaarid:

"Meie juhitavates omavalitsustes ei antaks kindlasti geidele marssideks või paraadideks luba, kuna nende käitumine on provotseeriv ja valdavale osale Eesti elanikest vastumeelne. Sellised meeleavaldused võivad kaasa tuua avaliku korra kergemaid ja raskemaid rikkumisi. Politseinikud on niigi tööga üle koormatud. Miks nad peaksid veel mingisuguseid pervertide paraade turvama?”

Raport paigutas Helme märkuse sektsiooni, kus rõhutakse vihakõne ja -kommentaaride elimineerimise olulisusele. Näidete sekka on peale Eesti sattunud ka Bulgaaria, Ungari, Venemaa ning Bosnia & Hertsegoviina. Negatiivsete juhtumite valimi seas on teistes peatükkides toodud väljavõtteid ka Leedust, Horvaatiast, Suurbritanniast, Türgist, Serbiast, Poolast, Tšehhist, Rumeeniast, Gruusiast, Põhja-Makedooniast ja Slovakkiast.

Mujal raportis Eestit rohkem ei mainita. Lisaks on ettekandes kirjas nüüdseks aegunud andmed, mille kohaselt on Mart Helme endiselt EKRE esimees ning peaministriparteiga valitsukoalitsioonis.

Taustaks

Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline institutsioon, mis koondab enese alla 47 liikmesriiki Euroopas kui maailmajaos. Peale Euroopa Liidu liikmesriikide leiab sealt ka Suurbritannia, Norra, Islandi, Šveitsi, San Marino, Liechtenstein, Monaco, Andorra, Ukraina, Serbia, Bosnia & Hertsegoviina, Albaania, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Moldova, Türgi, Gruusia, Armeenia, Azerbaidžaani ja Venemaa.

Euroopa Nõukogu eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet - seaduse ülimuslikkust - Euroopas. Euroopa Nõukogu (Council of Europe) ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga (Council of the European Union).