Mart Helme riigikogu infotunnis: Venemaa infokanalid võiksid olla suletud

 (266)
Helme: diplomaatidel, kes ei järgi valitsuse seisukohti, tuleb lahkuda
PPA Peadirektor Elmar Vaher ja siseminister Mart Helme annavad ülevaate 2019. aastast siseturvalisuse tagamisel
Siseminister Mart HelmeFoto: Kretel Kuusk

Peaministri ülesandeid täitev siseminister Mart Helme (EKRE) ütles täna riigikogu infotunnis, et siseministeerium ei saa sekkuda Tallinna eelarvepoliitikasse ja sundida linna lõpetama PBK-lt saadete tellimist, kuid erakonnana toetab EKRE Venemaa infokanalite sulgemist.

Reformierakonna fraktsiooni liige Erkki Keldo märkis, et Eestis valitseb praegu absurdne olukord, kus julgeolekuasutused peavad võitlust vaenuliku mõjutustegevuse osaks olevate telekanalitega, samas kui Eesti suurimas omavalitsuses, pealinnas Tallinnas suunatakse maksumaksjate raha eest raha nendesamade kanalite rahastamiseks ja propaganda edastamiseks.

"PBK puhul on tegu telekanaliga, mis on oluliseks osaks Kremli suunatud info- ja mõjutuskampaaniates ning mis läbi valede levitamise ja teadlike inforünnakutega teenivad laiemalt Kremli huve. Mida teeb aga keskerakondlik linnavalitsus? Eelmisel aastal oli Tallinna toetus saadete ostmiseks PBK-s ca 540 000 eurot. Sel aastal kasvas see toetus aga lausa järsult, 715 000 euroni. Kuidas teie siseministrina hindate Tallinna linna ja keskerakondlasest linnapea Mihhail Kõlvarti tegevust?" küsis Keldo.

Mart Helme sõnul on pilt tegelikult keerulisem, kui Keldo kirjeldas. "Põhimõtteliselt oleme me väljendanud korduvalt seisukohti, et need Venemaa infokanalid, mis Balti riikides tegutsevad, võiksid olla Eestis suletud, nii nagu on seesuguseid samme astunud mõned meie lõunanaabrid, rõhutas Helme.

Seotud lood:

Samas tõdes ta, et siseministeerium ei saa sekkuda omavalitsuste eelarvepoliitikasse ja julgeolekuasutused peaksid tegema valitsusele ettepaneku, et Tallinn ei telliks vene infokanalitest reklaami.

"Kui meie vastavad julgeolekuorganid on tuvastanud vettpidavalt Eesti julgeolekuohu nende konkreetsete kanalite puhul, mida te mainisite, siis peaksid need julgeolekuorganid tegema ilmselt Eesti Vabariigi valitsusele konkreetse, selgelt sõnastatud ja vormiliselt korrektselt fikseeritud ettepaneku, mida teha, et Eesti suurim omavalitsus ei telliks nendelt kanalitelt rohkem reklaami ega osaleks muul moel nende tegevuses. Minu andmetel seesuguseid korrektselt fikseeritud ettepanekuid julgeolekuasutustelt Vabariigi Valitsusele tulnud ei ole. Seetõttu, kuna meil on kohalikud omavalitsused autonoomsed, ei näe ma ka võimalust, et siseministeerium sekkuks nende eelarvepoliitikasse ja nende suhetesse meediakanalitega, eriti veel arvestades seda, et Eestis on sõnavabadus," märkis Helme.

"Aga põhimõtteliselt meie erakond toetab seisukohta, et nende kanalite tegevus Eesti Vabariigi territooriumil peaks olema piiratud või lausa keelatud," kinnitas Helme.

Keldo küsimusele, kuidas me paistame oma liitlastele võitluses Vene propaganda vastu, kui meie enda pealinnas linnavalitsus nendeltsamadelt saadetelt ja kanalitelt teenust tellib, vastas Helme, et väga raske on arvata, et mõne venekeelse kanali tegevus Eesti Vabariigi territooriumil või selle kanali levi Eesti Vabariigi territooriumil on faktor, mis mõjutab meie tegevust NATO-s, Euroopa Liidus või teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Eesti on väga selgetel positsioonidel.

"Ma ei näe siin küll mitte mingisugust probleemi. Ja olles äsja külastanud Ameerika Ühendriike, siis kõigi nende arvukate kohtumiste jooksul, mis mul seal toimusid, ei puudutanud küll keegi kordagi vene telekanalite või Vene propaganda teemat, küll oli päevakorras aga absoluutselt kõikidel kohtumistel Hiina teema, 5G teema, Huawei teema ja meie muu julgeolekualane koostöö," selgitas Helme.

Reformierakonna fraktsiooni liige Urmas Kruuse uuris Helmelt, kuidas talle tundub, kumb ühel hetkel on tähtsam, kas autonoomia või kogu riigi julgeolek? "Ja kui me räägime Tallinna linnast, siis kindlasti tema mõju kogu Eesti julgeolekule ja sellele tegevusele on kindlasti suurem, kui samasugune asi toimuks näiteks ühes pisikeses-pisikeses vallas. Kuidas te sellele hinnangu annate? Kas te tahate täna väita, et teie selles probleemi ei näe, ka perspektiivselt ei näe probleemi ja te lihtsalt alahindate pehme tegevuse mõju Eesti riigi julgeolekule?" uuris Kruuse.

Helme rääkis, et EKRE on korduvalt tõstatanud koalitsiooniläbirääkimiste ajal ja ka koalitsioonis vene telekanalite Eestis levimise küsimuse ja teinud ettepaneku need keelustada, kuid selles küsimuses pole valitsuses konsensust saavutanud.

"Me ilmselgelt ei hakka valitsust selle teema pärast ka lõhkuma. Kui meil oleks kõikides küsimustes ühesugused seisukohad, siis meil ei oleks valitsuses kolme erakonda. Meil on kolm erakonda ja on just sellepärast, et meil on paljudes küsimustes, nii eestikeelse hariduse, venekeelsete telekanalite ja propaganda, aga ka mitmetes muudes küsimustes täiesti erinevad seisukohad."

Helme küsis retooriliselt, kas PBK saated on tõepoolest Eesti julgeolekule nii laastavalt mõjunud, et meie riik ei funktsioneeriks, et me ei saaks aru, mis on vale ja mis on tõde. "Kas teie ei saa aru, kui vene telekanalitest tuleb ajalugu, meie ajalugu, moonutav informatsioon? Mina küll saan aru, mina küll saan aru ja ma ei ole nõus selle informatsiooniga."

Ta sõnas, et kui ta vaatab, kuidas Venemaa president Vladimir Putin räägib Venemaa telekanalites musta valgeks ja sellest, kuidas poolakad päästsid valla teise maailmasõja, siis ta ei usu seda.

"No kuulge, kas ma olen lollakas, et ma peaksin seda uskuma või? Ma ei usu seda! See jookseb mul mööda külgi maha, see on mõeldud nende sisetarvitamiseks. Poolakaid, leedukaid, lätlasi ega eestlasi selline propaganda ei veena. Nii et võtame nüüd selles mõttes natukene hüsteeriatoone maha. Need telekanalid, veel kord, me tahaksime nad kinni panna, me paneks kõikide vene telekanalite transleerimise Eestis kinni, meie erakond paneks kõik kinni."

Diplomaatide politiseerimine

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Jaak Juske uuris Helmelt Euroopa Parlamendi saadiku Jaak Madisoni (EKRE) sotsiaalmeedia postituse kohta, milles ta tegi ettepaneku, et "valitsuskriitilised Eesti diplomaadid tuleks teenistusest tagasi kutsuda ja meie välisteenistus tuleks sisuliselt politiseerida".

"Ma tahan teile anda võimaluse kogu Eesti rahva ja kõigi meie tublide diplomaatide ees kinnitada ja öelda selge sõnaga, et teie valitsusjuhi kohusetäitjana mõistate Jaak Madisoni taolise avalduse hukka, tänane valitsus ei hakka meie välisteenistust politiseerima, meie tublid diplomaadid, kes Eesti riiki teenivad, ei pea kartma valitsusepoolseid repressioone ja oma sõnavabaduse piiramist," ütles Juske.

Helme vastas, et ta ei hakka midagi hukka mõistma. "Ma olen olnud ise diplomaat, töötanud diplomaadina olukorras, kus ma ei jaganud Eesti Vabariigi tolleaegse valitsuse paljusid seisukohti. Diplomaadina ma aga järgisin neid juhiseid, mida ma sain välisministeeriumilt ja valitsuselt. Nüüd, kuna ma ei jaganud neid seisukohti, siis otsustasin ma, et tuleb poliitikasse minna. Kõikidel nendel, kes ei jaga valitsuse seisukohti, tuleb järgida valitsuse seisukohti, ja kui nad ei ole nendega nõus, tuleb lahkuda riigiteenistusest, astuda mõne erakonna liikmeks, kandideerida valimistel ja hakata tegelema poliitikaga avalikult ja varjamatult, mitte sussa-vussa intrigeerides omaenda riigi valitsuse vastu," leidis Helme.

Ta kinnitas, et mingisugust diplomaatide politiseerimist ei ole. "Vastupidi, kui diplomaadid avaldavad poliitilisi seisukohti, siis tuleb neile selgeks teha, et see ei ole kooskõlas nende teenistusülesannetega ja nad peavad aru andma sellest, et välisteenistus peab olema depolitiseeritud. Välisteenistus – täpselt samuti nagu riigiteenistus laiemalt – peab olema depolitiseeritud, mis ei tähenda seda, et inimesed saunas sõpradega õlut juures juues ei võiks oma poliitilisi seisukohti avaldada. Võivad. Aga kui nad avaldusi tegema hakkavad, siis ei ole see kooskõlas nende ametikohaga ja sellisel juhul tuleb neil otsustada, kas nad tahavad olla ametnikud või tahavad nad olla poliitikud. Mõlemat korraga ei saa," lausus Helme.

Juske märkis, et kuna Helme ei olnud nõus Madisoni avaldust hukka mõistma, siis ta saab aru, et meie välisteenistusel on ikkagi põhjust muret tunda, et valitsus, kuhu ka Helme kuulub, võib hakata nende sõnavabadust teatud juhtudel piirama.

Helme ei leidnud, et diplomaadid peaksid muret tundma. "Ma arvan, et diplomaadid, kes ei võta poliitilisi seisukohti ega tööta oma riigi valitsusele vastu, ei pea üldse muret tundma. Neil ei ole mingit põhjust mure tundmiseks," kinnitas Helme.

Täna toimunud riigikogu infotunnis vastas parlamendi liikmete küsimustele lisaks Helmele ka maaeluminister Arvo Aller (EKRE).

Helme vastas küsimustele sisejulgeoleku, õiglase ülemineku mehhanismi, miljoninõude, valitsuse seisukohtade, välisteenistuse, valitsuse koostöö, Rail Balticu, usaldusväärsuse, kultuuripärandi hoidmise ning kõrghariduse kohta.

Aller vastas küsimustele maal elamise toetamise ja maamaksu kohta.