Helme sõnul ei saa öelda, mis suunas asjad Venemaal võivad minna, sest lahtiseid otsi on palju. „Ma arvan, et Putin ja kompanii on end tugevalt võimule kindlustanud,“ ütles Helme Delfile.

„Aga ilma teatava meeleoluta ühiskonnas ei ole massirahutused lihtsalt võimalikud,“ kõneles Helme. „Putini režiim on ennast selgelt ammendanud ning päris nii nagu see aastast 2000 kui 2011 on kestnud, enam järgmised 12 aastast edasi minna ei saa.“

„Kui peaks tekkima vägivaldseid kokkupõrkeid, siis muidugi läheb Putinil rahvusvaheliselt keeruliseks,“ kõneles Helme. „Me näeme, mis on toimunud Araabias ja kuidas seal on võimulolijad sunnitud taanduma.“

Kuna ameeriklased on energeetiliselt Venemaast sõltumatud, siis on neil võimalus hakata Putini Venemaad isoleerima. Helme pidas võimalikuks, et hakatakse läbi suruma selliseid teemasid nagu Vene võimuladviku kapitali külmutamine ja viisakeelud.

Kui aga sündmused jäävad käärima, siis on suur võimalus, et nad pühade melus raugevad.

Putin on kindralite pantvang

Ühe olulise momendina tõi Helme välja, et Putini režiim on olnud sunnitud tänavale tooma ka sõjaväe. „See tähendab, et Putini tavapärased KGB meetodid nagu inimeste ärakoristamine, laim ja muu selline jäävad võimu kindlustamisel nõrgaks,“ rääkis ta. „Putini režiim elab praegu üle selget kriisi ja Putin ise on juba praegu kindralite pantvang.“

Kui Putin tsiviilvõimu teostada ei suuda, siis triivib Venemaa Helme sõnul olukorda, kus sõjaväelased võivad võimu võtta. Ta tõi Araabia kevadest näiteks Egiptuse. „Vastasel korral ähvardaks maad täielik kaos nagu me näeme seda Tuneesia puhul ja kaost ei soovi loomulikult keegi,“ kõneles Helme.

Helme meenutas ajalukku tagasi vaadates, et Venemaa on eri aegadel näinud palju suuri rahvakogunemisi. Kui 1905. aastal olid meeleavaldused verised, siis 1917. aastal oli Veebruarirevolutsioon rahumeelne, kuid oktoober oli juba vägivaldne ja sellele järgnes kodusõda.

Ka 1991. ja 1993. aasta sündmused tõid Venemaal tänavatele tohutud inimhulgad. „Selles mõttes ei ole rahvakogunemised Venemaale uus nähtus, küll aga on see Putini Venemaal uus nähtus, sest siiani olid kõik massimeelavaldused organiseeritud võimu auks ja kiituseks, nüüd eilne aga oli võimu vastu pööratud,“ rääkis Helme.

Laiema konteksti annab Iraan

Kuigi iseenesest on sündmused Venemaal Helme sõnul autonoomsed, siis mingitest kaalutlustest omab mingit tausta ka Iraan, mille puhul tuleb arvestada laiemat tausta. Tema sõnul ei oleks Iraan ilma Venemaa abita jõudnud tuumapommile nii lähedale kui praegu.

„Kui nüüd Iisrael ja Ameerika kavatsevad anda Iraanile löögi, siis siia konteksti mahuvad nii Araabia kevad ja ka sündmused Venemaal,“ kõneles Helme. Tema sõnul tähendab see, et kõik, kes võiksid Iraani aidata, on sisuliselt mängust väljas.