Mart Helme kritiseerib presidendi otsust: me ei saa pead liiva alla peita ja unustada, et suurõnnetused on reaalsed sündmused

 (181)
Mart Helme kritiseerib presidendi otsust: me ei saa pead liiva alla peita ja unustada, et suurõnnetused on reaalsed sündmused
Foto: Jaanus Lensment

Siseminister Mart Helme peab kahetsusväärseks, et päästeseadus, mis sisaldab ka õigust avada kriisiolukordades elanike informeerimiseks ja nõustamiseks mõeldud kriisiinfotelefon 1247, jäi presidendi heakskiiduta.

"Päästeseaduse muudatused, sealhulgas vajadus kriisiinfoteenuse järele ei ole tekkinud praeguse eriolukorra ajal. Esitasime valitsuses kinnitatud seaduseelnõu riigikogule juba 2019. aasta detsembris ning see kooskõlastati eelnevalt ka Andmekaitse Inspektsiooniga," märkis Helme.

"Seadusesse sisse kirjutatud kriisiinfoteenuse osutamiseks vajalike andmete kasutamine vastab igati isikuandmete kaitse nõuetele ega riku ühegi inimese õigust terviseandmete kaitsele," lisas ta.

Helme meenutas, et oleme mitmete varasemate kriiside pealt näinud, et kriisiolukordades kasvab inimeste vajadus saada infot ja juhiseid ühest usaldusväärsest allikast.

"Kas olete mõelnud, mida teha siis, kui mõne suurõnnetuse tagajärjel saab kannatada hulk inimesi ja me vajame järsku teavet, kas meile lähedane inimene on kriisipiirkonnast evakueeritud või millisesse haiglasse ta on viidud? Peame ju alati arvestama võimalusega, et kriisiolukordades ei pruugi olla võimalik pereliikmetele helistada ja nendega ühendust saada," lausus ta.

Helme tõi näiteks 2010. aasta lumetormi Monika, kus piirkonnast evakueeritud inimeste telefonide akud olid tühjaks saanud ning seetõttu ei õnnestunud lähedastel nendega ühendust võtta. Nad hakkasid info saamiseks paaniliselt hädaabinumbrile 112 helistama.

Seotud lood:

"Teine, veelgi muserdavam näide pärineb 1994. aasta 28. septembrist. Kas mäletate, kui paljud inimesed olid teadmatuses, kas nende lähedased on laevahukust pääsenud või mitte, kas nad on viidud haiglasse või millal neid viimati nähti? See on kõige karmim näide paljude hukkunute ja kannatanutega katastroofist, mis kirjeldab lähedaste kohta info saamise vajadust kõige ehedamalt."

Helme toonitas, et me ei saa pead liiva alla peita ja unustada, et masskannatanutega liiklusõnnetused, suurpõlengud, varingud, üleujutused, lumetormid ja nii edasi on üsnagi reaalsed sündmused, mis juhtuda võivad. "Teadmatust oma lähedaste saatusest on kriisiolukorras väga valus taluda."

Minister lisas, et kriisiinfoteenus käivitatakse ainult kriisiolukorras sündmuse lahendamise eest vastutava asutuse korraldusel ja ka siis vajab kannatanute kohta info jagamise teenuse avamine eraldi otsust.

"Ma siiralt loodan, et me ei pea kannatanute kohta info jagamise teenust mitte kunagi päriselt aktiveerima, kuid riigina oleme me kohustatud kriisiolukordadeks valmistuma ning looma seadusliku aluse, mis võimaldab Eesti inimestele hädavajaliku informatsiooni jagamise." Minister märkis lõpetuseks, et nüüd vaadatakse presidendi väited ja põhjendused üle ning seejärel otsustatakse, mis ettepaneku riigikogu õigus- ja sotsiaalkomisjonidele esitame.