„Vaieldamatult on ju praeguseks selgeks tehtud, et see intsident leidis aset Eesti territooriumil, mis on räige ja häbematu rahvusvahelise õiguse ja Eesti territoriaalse puutumatuse rikkumine,“ ütles poliitik.

Helme Vene poole selgitust Kohveri kinnivõtmisele ja süüdistusi spionaažist ei usu. „Kui me vaatame seda, mida Venemaa on teinud ja mida Venemaa riigijuhid ja ametnikud on väitnud viimase poole aasta jooksul, siis kui usutavad nende ütlused on? Nad ju räägivad üht ja teevad teist ja räägivad musta valgeks,“ ütles endine suursaadik ja lisas, et Venemaa-poolseid väiteid ei saa võtta tõsiselt, sest nad on oma usalduskrediidi täielikult kaotanud.

Helme sõnul ei ole isegi vahet sel, kuidas täpselt Kohveri kinnivõtmist põhjendada üritatakse: ainuüksi see, et kapo töötaja võeti kinni Eesti territooriumil, võtab nende väidetelt jõu. „See oleks sama, nagu me saadaks mingid eriüksuslased Peterburi ja nad lihtsalt tapaks mõne Vene FSB töötaja ära ja väidaks, et see oli osa mingisugusest operatsioonist,“ ütles Helme. „Nii ei saa käituda. See, mida Venemaa praegu teeb, on nii räige rahvusvahelise tasakaalu süsteemi lõhkumine, et sellele ei ole absoluutselt mitte mingeid õigustusi,“ rõhutas ta.

Samas möönab Helme, et Kohveri Vene piiri ääres motiivid ei ole ka Eesti poolt selgelt väljaselgitatavad. „Meie neid eriteenistuste asju ju ei tea. Võib-olla oleme meie kusagil venelastele varvaste peale astunud ja nüüd see oli mingi kättemaks. Aga see viis, kuidas seda kättemaksu teostatakse, ei ole absoluutselt vastuvõetav,“ ütles endine suursaadik.

„Antud juhul on küsimus ikkagi selles, et isegi kui kui ta oleks Vene territooriumilt kinni võetud, oleks ta tulnud Eestile välja anda, aga mitte vangi panna,“ arvas Helme. „See on umbes sama, mis me võtaks praegu mõne Vene diplomaadi kinni ja ütleks, et aga ta ju tegeles Eestis spionaažiga. Nii ei saa käituda. Rahvusvaheline õigus nullitakse ju ära, kui igaüks hakkab käituma nii, nagu ta leiab, et talle kasulik on.“

Helme sõnul on ammu selge ka see, mis selliste provokatsioonide najal edasi saab. „Meil seisab ees suur konflikt Venemaaga. Venemaa ei ole loobunud Balti riikidest. See jutt, mida meile on räägitud kogu aeg, et meie oleme Venemaa haardeulatusest välja libisenud, ei pea paika,“ ütles Helme.

„Loomulikult on üks aspekt see, et meile taheti näidata vahetult pärast Obama visiiti, kes on siin piirkonnas see, kelle sõna maksab. Teine asi on see, et tegemist on pikaajaliste ja eskaleeruvate provokatsioonide rea algusega. Põhimõtteliselt on Venemaa otsustanud Eestile ja teistele Balti riikidele koha kätte näidata ja ühtlasi näidata lääneriikidele, sh NATOle, et Venemaa ei lase end siin piirkonnas käsitleda teisejärgulise jõuna, vaid Venemaa on siin piirkonnas esmajärguline jõud, kelle heast või halvast tahtest kõik sõltub,“ arvas ta.

Helme sõnul on kätte jõudnud aeg, mil valitsus peaks näitama Venemaale jõudu, mitte istuma ja ootama, kuni Venemaa järjekordse intsidendi korraldab, ja siis reaktiivselt käituma. Ühe võimaliku viisina toob poliitik välja Ida-Virumaal mõjuvõimu suurendamise, kuna just seda peab ta praeguse Eesti kõige haavatavamaks kohaks.