Mart Helme: kes ei taha kuulda võtta, see peab tunda saama
"Tavainimene tõenäoliselt ei tea, kui pikad, tihedad ja tugevad on ministri päevad. On lootusetu meeles pidada, mis koosolek millal toimus," selgitas Mart Helme maaeluminsiter Mart Järviku nüüdseks tõendatud valesid või siis "vastuolulisi väiteid", millele juhtis tähelepanu riigisekretär Taimar Peterkopi aruanne.
Helme süüdistas ministeeriumi ametnikke Järvikule kaigaste kodarasse loopimises: meil on tekkinud mingi riigiaadli klass, kes teeb mis tahab, ja kui minister neile läheneb, siis hakkab kohe vastu töötama.
Miks aruande uurimisega terve nädalavahetus aega läheb, sõltuvat kuuldavasti peaminister Jüri Ratasest. Helme kinnitas, et nemad Järvikule tagasiastumist ei soovita. "Inimesed on tööga väga hõivatud, meil on väga palju teha," selgitas ta, miks Järviku saatuse üle otsustamine terve nädalavahetuse aega peab võtma.
"Olles kogu selle raporti tegemise ajal püüdnud hankida rohkem infot Järviku ja maaeluministeeriumi tegevuse kohta, on nähtunud, et näiteks listeeriast teati juba 2018. aastal. Kui minister istus oma toolile, pidanuks ametnikud kohe teda informeerima. Aga tegelikult, kui tuli suvel see mürgiste maasikate skandaal, siis alles minister hakkas uurima, et mis see on. Sealt hakkaski lappama. Ma olen Järviku kirju lugenud, seal ei ole mingit survestamist."
"Nii ei tehta," ütles ta maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti tegevuse kohta, mil viimane avaldas Mart Järviku ja tema nõunike kirjavahetuse, mis ministri valetamise paljastas.
Helme valgustas ka koalitsiooni siseelu: isikutevahelised suhted on head, kõik hoiavad omi tundeid vaos, emotsinaalsusega torkab naisterahvana silma Mailis Reps.
"Kes ei taha kuulda võtta, see peab tunda saama," selgitas Mart Helme oma emotsionaalselt ülekõetud sõnavõtte propagandasaadetes ja rigikogu ees.
See lause olevat saksa vanasõna, millega Mart Helme ema omal ajal oma lapsi korrale kutsus. Sellega põhjendas ta oma tavapärasest poliitilisest keelepruugist üpris kaugele jäävate väljendite nagu "ajusurnud" kasutamist. Ta leidis ühtlasi, et riigikogu liikmeid "ajusurnuiks" nimetada ei olegi midagi väga erilist.
