"Ma ei ole öelnud, nagu tegeleks meie valitsus koos naaberriikidega NATO-le alternatiivi otsimisega," sõnab Helme nüüd.

Meenutuseks olgu öeldud, et Iltalehtis ilmus eile pärastlõunal intervjuu, kus oli viidatud, et Helme rääkis, et Eesti valmistab koos Läti ja Leeduga ette tagavaraplaani B, kuna NATO-le ei saa enam alati lootma jääda. Helme ütles, et NATO on suisa kriisis.

Nüüd ütleb Helme, et kui Iltalehti ajakirjanik tema sõnadest sedamoodi aru sai, siis mõistis ta teda valesti. "NATO on ja jääb meie olulisimaks julgeolekugarantiiks."

Ta jätkab, et küll aga on tema sõnum, et iseseisev rahvas ja riik peavad suutma ennast kaitsta ka olukorras, kus rahvusvahelised julgeolekugarantiid mingil põhjusel ei toimi.

"Eesti peab suurendama iseseisvat kaitsevõimet. Kui kahe suure NATO riigi juhid – Trump ja Macron – on juhtinud tähelepanu alliansi kaitsevôime puudustele, on lubamatu teha nägu, et meid Eestis see kõik ei puuduta. Tõsiasjade eiramine maksab riigikaitses valusalt kätte," lausub ta.

"Samuti ei nõustu ma nendega, kes väidavad, et tähelepanu juhtumine puudustele NATO kaitsevõimes vähendab alliansi heidutusvõimet. Alates 2016. aastast on mitu USA mõttekoda – viimati Jamestown Foundation käesoleva aasta oktoobris – juhtinud tähelepanu, et NATO juhtimisstruktuur ja jõud Poolas ja Baltikumis pole piisavad võimaliku agressiooni tõrjumiseks. Olukorda on vaja kiiresti parandada. Meie vaenlast heidutab ainult liikmesriikide tegelik kaitsevõime."

Peaminister Jüri Ratas rääkis eile, et Eesti plaan A, B ja C on meie iseseisva kaitsevõime arendamine ning kuulumine NATOsse. "NATO on seejuures elujõuline ja toimiv nii sõjaliselt kui poliitiliselt, nii Euroopas kui kaugemal. Tean seda hästi, sest olen saanud sellele kinnitust koos teiste NATO riikide valitsusjuhtide ja riigipeadega ühise laua taga või külastades hiljuti NATO missiooni Afganistanis, kus osalevad ka meie kaitseväelased."