Helme sõnul kujutab Venemaa endast potentsiaalselt loomulikult ohtu ja kõik sõltub sellest, milliseks kujuneb olukord maailmas üldiselt. Kui ei puhke suurt konflikti, käitub Venemaa Helme arvates Balti riikidega diplomaatilisemalt ja kui midagi juhtub suudetakse siin efektiivselt ja kiiresti reageerida.

„Putin on selles skeemis apteeker, kes peab oma tundlike kaaludega kaaluma, et kõik oleks tasakaalus, jälgima tasakaalu, et selle alusel ajada efektiivset välispoliitikat,” ütles Helme ja jätkas: „Ma arvan, et Putin on pragmaatik. Kui vaja, on ta vaenlane, kui vaja sõber. Praegu arvan ma, et ta suhtub üsna neutraalselt. Tema jaoks on Balti riigid väikesed maad, kellega liiga aktiivselt tegeleda pole lihtsalt mõtet. Aktiivselt tuleb ajada asju Ameerika, Saksamaa, Prantsusmaa, Hiinaga, loomulikult suurte jõukeskustega. Aga Balti riigid on tema jaoks Euroopa provintsid.”

Deutsche Welle küsis, kas Helme jagab suurema osa Euroopa sõsarerakondade, näiteks Marine Le Peni, Itaalia Liiga või Alternatiiv Saksamaale positiivset suhtumist Putinisse, soovi kaotada Venemaa-vastased sanktsioonid, unustada Ukraina ja tihendada koostööd.

„Ühine meie, Le Peni ja teiste vahel on see, et me ei taha, et Euroopa Liit muutuks impeeriumiks. Me tahame säilitada EL-i raames oma suveräänsuse ja oleme vastu sellele, et Euroopa Komisjonist saab mingi Euroopa valitsus. Teistes küsimustes võivad erinevate riikide lähenemised tugevalt erineda,” ütles Helme.

Deutsche Welle küsis edasi, kas Eesti ministrina tahaks Helme Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamist.

„Küsimus on provokatsiooniline. Ma ütlen teile: tahan, aga see ei tähenda, et läheme kuni sõjani välja. Ma arvan, et alati on parem läbirääkimisi pidada. Laupkokkupõrked ei anna tavaliselt positiivseid tulemusi. Nii et need sanktsioonid olid vajalikud, sest kuidagi tuli Ukraina sündmustele reageerida. Aga ma ei arva, et sanktsioonidega saab lõppkokkuvõttes saavutada seda, et Venemaast saab demokraatlik riik, nagu seda oodatakse, ütleme, Brüsselis või Washingtonis. Ma arvan, et kõigile pooltele on kasulikumad diplomaatilised läbirääkimised,” ütles Helme.

Helmelt küsiti ka, miks panevad EKRE-t nii palju muretsema ukrainlased Eestis.

Helme vastas, et ukrainlased ei hakka rääkima eesti, vaid vene keelt ja täiendavad Eesti venekeelset elanikkonda ja EKRE on selle vastu.

Helme sõnul on olemas ka majanduslikud põhjused: ukrainlased on valmis töötama imeväikse raha eest ning töö kaotavad nii eestlased kui ka venelased, kes ei ole valmis sellise raha eest töötama.

Helme rõhutas ka, et migratsioon ei ole inimõigus ja ukrainlased ei ole pagulased.

Väitele, et see, mida EKRE räägib, on vastuolus Eesti maailmale avatud digitaalmajanduse kuvandiga, vastas Helme järgmiselt: „See on kõik propaganda. Me ei ole avatuse vastu, ei IT vastu, me ei ole interneti vastu. Me ei ole isegi selle vastu, et meile tuleksid haritud inimesed teistest riikidest, sealhulgas Aafrikast. Aga me tahame, et kõik see oleks Eesti valitsuse kontrolli all, mitte mingite majanduslike või suurte rahvusvaheliste korporatsioonide või Euroopa Komisjoni või ÜRO kontrolli all. Me tahame, et kõik oleks meie kontrolli all selles väikeses riigis. Kui seda nimetatakse natsionalismiks või suletuseks, siis nimetatagu,” lausus Helme.

Deutsche Welle küsis ka, miks on abielu määratlemine põhiseaduses EKRE jaoks nii tähtis.

„Me oleme selle poolt, et määratleda seadusadluses selgelt ja ühemõtteliselt: abielu on ühe naise ja ühe mehe vahel ja kõik. Kui see teile ei meeldi, siis tühistagem kooseluseadus. Seda ei ole nad valmis tegema, mis tähendab seda, et meie referendum on vajalik. Me tahame, et riik säiliks ja see ei saa säilida ilma laste ja ilma moraalita,” lausus Helme

Deutsche Welle küsis, kas geid tungivad peale ja ujutavad eesti rahva üle.

„Las jooksevad Rootsi. Seal on kõik olemas, kõik vaatavad nende peale viisakamalt,” ütles Helme.

„Kas teie vaatate ebaviisakalt?” küsis Deutsche Welle.

„Mina vaatan tõesti ebasõbralikult,” vastas Helme.

„Tänapäeval nimetatakse seda homofoobiaks,” märkis Deutsche Welle.

„See ei ole homofoobia. Ma ütleksin, et need inimesed, kes räägivad, et meie referendumit ei ole vaja, on heterofoobid. Nad trügivad heteroseksuaalide voodisse. Nemad trügivad, mitte meie ei trügi nende voodisse. Kui nemad võivad teha oma homopropagandat, siis võime meie teha ka teist propagandat,” kuulutas Helme.