Mart Helme: saadan sümboolse sõnumi, kui Euroopa Liidu rändepoliitikaga seotud kohtumisel ei osale
Siseminister Mart Helme (EKRE) ei osale esmaspäeval toimuval Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel, kus arutatakse rändepoliitika muutmist. ERRile ütles Helme, et saadab mitte osalemisega sümboolse sõnumi, hiljem täpsustas siseministeerium, et ministrit pole sinna kutsutudki.
Helme rääkis ERR Uudistele, et sõnumiks on see, et Eesti ei kavatse keskse rändemehhanismi loomist isegi arutada, vahendab ERR Uudised. Prantsuse president Emmanuel Macron ja Itaalia peaminister Giuseppe Conte tahavad Euroopa Liidu rändepoliitikat ümber teha, nii et selles osaleksid kõik Euroopa Liidu riigid. Kõrvalejääjaid ootaks rahaline karistus. "Me näitame oma sümboolse mitte kohal viibimisega, et me selle teema juures ei kavatse mingit diskussiooni alustada. Me ei kavatse lasta tõmmata ennast mingisugusesse arutelusse. Eesti ei võta vastu immigrante mingisuguse keskse jagamismehhanismi alusel," ütles Helme ja lisas, et neid riike, kes ei nõustu immigratsiooni niisuguse käsitlusega, mida praegu välja pakutakse, on oluliselt rohkem kui ainult Eesti.
Paar tundi pärast uudise ilmumist meediakanalites teatas siseministeeriumi pressiosakond, et siseminister lükkab ümber väite nagu ta boikoteeriks esmaspäeval toimuvat Euroopa Liidu siseministrite kohtumist (ERRi uudise algne pealkiri oli "Mart Helme boikoteerib Macroni ja Conte rändearutelu" - toim). "Esmaspäeval EL siseministrite korralist kohtumist ei toimu. Tegemist on valitud riikide kohtumisega, kus osaleb väike hulk riike ning Eesti siseminister pole sinna kutset saanud. Ametlik EL siseministrite kohtumine toimub 8. oktoobril ja seal siseminister Helme osaleb," vahendab pressiosakond.
Asja sekkus ka väliminister Urmas Reinsalu, kes kirjutas sotsiaalmeedias, et Maltal pole siiski kõigi siseministrite arutelu ning Eestit ei ole sinna kutsutudki. "Maltal kohtuvad Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Malta, eesistujariik Soome ja Euroopa Komisjoni esindajad. Need riigid arutavad võimalikku riikidevahelist ja kokkuleppelist ühist skeemi laevadelt sadamatesse jõudnud pagulaste ümberjagamiseks," märkis ta. "Eesti pole väljendanud oma nõusolekut selle skeemiga ühineda ning seetõttu pole ka mingeid kutseid esitatud. Omaette küsimus on Euroopa Liidu tasemel ettepanek luua kohustuslik ümberjagamisskeem, seda ei ole Eesti varem toetanud ega toeta ka nüüd."
