Mart Helme algatatud välismaalaste seaduse eelnõu tabasid Tanel Kiige teravad kriitikanooled

 (215)
Sotsiaalminister Tanel Kiik ja siseminister Mart Helme
Sotsiaalminister Tanel Kiik ja siseminister Mart HelmeFoto: Kollaaž / Ekspress Meedia

Sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) kritiseeris teravalt siseminister Mart Helme (EKRE) poolt algatatud välismaalaste seaduse eelnõu, milles näeb negatiivset mõju majandusele ning tööturule.

Kiik saatis nädala algul Helmele kirja, milles loetes välismaalaste seaduse eelnõus hulga puudujääke. Samuti jäi tema hinnangul seletuskirjast selgusetuks, milliseid probleeme eelnõus toodud ettepanekud Eestis viibivate ja töötavate välismaalastega konkreetselt lahendada aitavad.

"Eelnõu muudatuse rakendumisel võib eeldada, et tööandjad ja töötajad pannakse olukorda, kus välistööjõu värbamist või töötamist Eestis piiratakse," sõnas Kiik välja ning lisas, et need muudatused võivad majanduskasvule negatiivselt mõjuda.

Ka investeerimiskeskkonnale võib tööjõu pakkumise piiramine Kiige hinnangul negatiivset mõju avaldada, kuna vaba tööjõu vähesuse tõttu pingestuks veelgi olukord tööturul. Muudatustel oleks eri tegevusaladele mõju eri suuruses, tõdes minister ning viitas seejärel, et näiteks ehitussektoris on seni palgasurvet aidanud leevendada kolmandatest riikidest pärit lühiajalised töötajad.

Sotsiaalministri hinnangul on seletuskirja mõjude analüüsimisel olulisi puudujääke. Näiteks ei ole seaduseloome kohta koostatud korrektset mõjude analüüsi. Samuti on kajastamata jäänud, millised on olulised mõjud, lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist, mis võivad seaduse rakendamisega kaasneda.

Seotud lood:

Kiik kritiseerib, et sotsiaalsete mõjude all tõdetakse seletuskirjas lakooniliselt, et "muudatuste oodatav mõju on positiivne." Samuti seab sotsiaalminister kahtluse alla, kas seletuskirjas esitatud positiivne mõju majanduskeskkonnale seda siiski tegelikult on. "Leiame, et muudatustel võib olla negatiivne mõju tööjõu pakkumisele ning tööjõu nõudlusele, millel on laiemad majanduslikud tagajärjed, mida mõjude hindamisel kajastatud ei ole," sõnas Kiik.

"Tööjõu pakkumine Eestis sõltub ühelt poolt tööealiste elanike arvust, teisalt aga sellest, kui aktiivselt nad tööturul osalevad. Eesti elanike hõive edasist kasvu pärsib juba niigi väga kõrge tööjõus osalemise ja madal tööpuuduse määr," selgitas Kiik. Ta lisas, et tööealiste inimeste sisseränne on väljarännet ületanud viimased neli aastat, seega tasakaalustab positiivne rändesaldo tööealise elanikkonna loomulikku vähenemist. "Lisaks alaliselt Eestisse elama asunud inimestele suurendab tööjõu pakkumist ka lühiajaline ränne, mis rahvastikustatistikas ei kajastu."

Veel tõi Kiik esile, et seletuskirjas on esitatud statistika nii välismaalaste töötamisega seotud rikkumiste kui ka lühiajalise töötamise erinevate liikide kohta, kuid ära ei ole märgitud, millised on need lühiajalise töötamise viisid, mida kõige rohkem kuritarvitatakse. Selleks, et aru saada, kas eelnõu täidab oma eesmärki ning millist sotsiaalset ja majanduslikku mõju muudatused kaasa tooksid, tuleks ka sellest ülevaade anda, lisas ta ning palus koostada põhjalikum mõjude analüüs.

Helme saatis välismaalaste seaduse eelnõu kooskülastamisele juunis lõpus.

"Edendamaks Eesti kui e-riigi kuvandit luuakse ühtlasi ühena esimestest maailmas n-ö diginomaadi viisa – see võimaldab Eestisse tulla, siin viisa alusel viibida ja töötada inimestel, kes teevad tööd oma asukohast sõltumatult veebipõhiselt," ütles Helme toona.

Eelnõu raames on muuhulgas kavas sätestada ka kutsuja kohustused viisa alusel lühiajalise töötamise puhul ja täiendada viisa taotlemise ja viisa andmisest keeldumise tingimusi. Ühtlasi võimaldatakse muudatustega siin juba elaval välismaalasel vahetada tööandjat ja õppeasutust elamisloa kehtivusaja jooksul.