„Eesti riigis on ligi kolmkümmend korda erinevatele ministritele umbusaldust avaldada püütud, Reiljanile ja Laarile isegi kolm korda,“ meenutas Pomerants Delfile. „Kahel korral on see senises ajaloos läbi läinud - üks kord oli see Mart Laar ja teine kord Ken-Marti Vaher. Poliitikas ei tähenda see midagi muud, kui seda, et selle valitsuse eluaeg on möödas.“

„Soovin Ken-Marti Vaherile ministriametiga väärikat toimetulekut ja kindlasti käin üle töös olevad teemad,“ ütles Pomerants.

Ametist lahkuva siseministri sõnul on suurematest Euroopa Liidu mastaabis asjadest ees ootamas IT-agentuuri Tallinnasse toomise lõppmäng. „Tegemist ei ole diskussiooniga niivõrd asukoha kui sellise üle, vaid agentuuri asukohta määrava otsuse sisu üle,“ selgitas Pomerants.

„Politsei- ja piirivalveamet vajab edasi "tuunimist", et see suur organisatsioon sujuvalt tööle hakkaks, vabatahtlik merepääste tahab seaduse tuge, Ida-Virumaa tähelepanu, päästjate ületunnid tasustamist, politsei-ja piirivalveameti "masupäevad" likvideerimist,“ loetles Pomerants ülesandeid, mida uuele ministrile pärandada.

Oma tööd hindab neljaga

Pomerants tunnistas, et enda tööle on raske hinnangut anda, kuid pani omale kümne palli süsteemis hindeks kaheksa ja viie palli süsteemis neli.

Oma esimese eelistusena riigikogus nimetas Pomerants keskkonnakomisjoni. „Selles valdkonnas on mul ette näidata Tartu ülikooli geoloogiainseneri diplom, keskkonnakaitse alased tööaastad Lääne-Virumaal ja kaheaastane keskkonnakomisjoni juhtimise kogemus riigikogust,“ loetles ta.

Enda sõnul suudaks ta tegeleda erinevate valdkondadega ja ei kavatse jätta tähelepanuta ka sisejulgeoleku valdkonda. „Riigikogulane peab oskama enamuses riigielu küsimustes kaasa rääkida,“ lisas Pomerants. „Inimesed ei pea kartma, et minust saab tundmatuks jääda sooviv riigikogu liige.“

Pomerants, kes kogus valimistel Lääne-Virumaal 3455 inimese toetuse, peab seda heaks tulemuseks. Talle antud toetus tähendab 12 protsenti valimas käinute häältest.