Marko Mihkelson: USA põhimõtteline suunamuutus Ida-Euroopa kaitsel oleks liitlaskohustuste krahh
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul oleks Ameerika Ühendriikide põhimõtteline suunamuutus Ida-Euroopa kaitsel liitlaskohustuste krahh, mida Kongress kindlasti läbi ei laseks.
Mihkelson ütles Delfile, et mitte kunagi varem alates Teise maailmasõja lõpust pole transatlantilistes suhetes olnud nii palju ebakindlust kui praegu. "Seda on põhjustanud nii USA presidendi Donald Trumpi liitlassuhteid vastustav poliitika kui ka Euroopa mõnede riikide aeglane või ebaadekvaatne reageering tõsistele julgeolekualastele väljakutsetele," nentis Mihkelson.
"Suurim viga tehtaks aga siis, kui USA või Euroopa Liit arvaksid, et saavad hakkama teineteise toeta. Selliseid hääli juba kostub ning Eestile on see tendents kindlasti murettekitav," märkis Mihkelson.
Eesti huvides on Mihkelsoni kinnitusel suuremate mõradeta läänemaailm, kus üksmeelega suudetakse luua võimalikud laiad vabadused kaubanduses ning kaitsta kodanikke mitmepalgeliste julgeolekuohtude eest.
"USA roll Euroopa julgeoleku toetamisel pole täna sugugi väiksem. Trumpi administratsioon on tegelikult kasvatanud USA kohalolekut ja sõjalist abi Balti riikidele ja Poolale," sõnas Mihkelson. USA Kongressis on tema sõnul sellele ka mõlema partei tugev toetus.
Kuigi Trumpi rahvusvaheliste kohtumiste muster jätab alati võimaluse üllatusteks, siis põhimõtteline suunamuutus Euroopa idatiiva kaitsel oleks Mihkelsoni hinnangul USA liitlaskohustuste krahh. "Seda Kongress kindlasti läbi ei laseks," ütles ta.
Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon viibib eeloleval nädalal visiidil USA-s, kus kohtumiste peateemadeks kujunevad kaubandus- ja julgeolekuküsimused.
Pärast Singapuris toimunud kohtumist Põhja-Korea diktaatori Kim Jong-uniga teatas USA president Donald Trump muu hulgas kavatsusest lõpetada "sõjamängud", milleks ta nimetas USA ja Lõuna-Korea iga-aastasi ühiseid sõjalisi õppusi.
