„Margelovi avalduses pole paraku midagi erakordset või üllatavat. Me teame ju väga hästi, et Teise maailmasõja traagiliste sündmuste kohta hinnanguid andes on Eestil ja Venemaal põhimõttelised erinevused,“ kommenteeris Mihkelson Delfile.

„Võit Teises maailmasõjas on Venemaa rahvusliku identiteedi keskne osa ning seda kaitstakse kõigiti ning sõnu ja vahendeid valimata,“ lisas ta.

„Venemaal on tänaseni raske tunnistada, et 1944-45 asendus Eestis üks okupatsioon teisega. Sellepärast jääb ajalugu meie kahepoolseid suhteid veel pikaks ajaks paratamatult mõjutama,“ ütles Mihkelson.

„Eesti ja Vene suhted on täna kindlasti stabiilsemad kui näiteks vahetult pronksiööle järgnenud kuudel ja aastatel. Piirileppe osas saavutatud edasiminek näitab, et mõlemal poolel on hea tahtmise juures võimalik leida ühisosa,“ jätkas ta.

Samas ei maksa Mihkelsoni hinnangul kuidagi arvata, et nüüd on suhetes saabunud mingi oluline paranemine, sest on terve rida küsimusi, milles kokkuleppe saavutamine ei ole lihtne ega ka lähiajal mõeldav.

„Eesti strateegilistes huvides on Venemaa suunal astuda samme, mis aitaksid kaasa heanaaberlike ja vastastikku usaldusväärsete suhete loomisele. See on pikk tee ja see ei tähenda kindlasti mitte meie puhul põhimõttelagedust,“ lisas ta.

Kui rääkida Venemaa sisepoliitikas toimuvast, siis ei mõjuta see Mihkelsoni sõnul mitte üksnes suhteid Eestiga, vaid üldse Moskva hoiakuid lääneriikide suunal.

„Valitsusväliste organisatsioonide lämmatamine ning opositsioonipoliitikute vangistamine on kõige ilmekam märk sellest, kuidas Venemaa kaugeneb nii oma põhiseaduses sätestatust kui kohustustest, mida 1996. aastal võeti Euroopa Nõukogu liikmeks saades,“ selgitas ta.