Marko Mihkelson: sõjakurjategija ei sobi Tallinna ajaloonäoks
“Lugedes meedias tekkinud arutelu natside sõjakurjategija Alfred Rosenbergi Tallinna-sidemete eksponeerimise üle meie ajaloomuuseumi näitustesaalis, otsustasin oma silmaga seda vaatamas käia. Ütlen kohe — minu arvates on tegemist äärmiselt ebaõnnestunud stendiga, mis näitab natside rassiteooria ja juudivastase poliitika ühte loojat liiga neutraalsel viisil,” kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees oma ajaveebis.
Tegemist on ajutise näitusega (Tallinna linnaarhiivi ja ajaloomuuseumi ühistöö) kuni septembrini, kus eksponeeritakse Tallinna kui Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnaga läbi ajaloo seotud tuntud rahvusvahelisi isikuid ja sündmusi.
Rosenbergi stendil on kirjas tema sündimine, õpingud ja õpetajatöö Tallinnas enne 1918. aastat. Ära on toodud seegi, et tema esimene abikaasa oli eestlanna. Mainitud on tema tegevust natsiideoloogia kujundamisel. Alles lõpulõigus on mainitud, et ta mõisteti Nürnbergi protsessil poomise läbi surma. Juures on kaks fotot: üks tsiviilriietes, teine Ida-alade riigiministrina Tartut külastades 1942. aastal.
Rosenbergi kujutamise teatavat neutraalsust rõhutab seegi, et see on 1918. aasta veebruaris tegutsenud Eestimaa Päästekomiteed ning USA tuntud diplomaati George Kennanit tutvustavate stendide vahel.
Mida vähem on valgeid laike, seda tugevam on meie identiteet
“Eesti Ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis ütles seoses näitusega, et me ei tohiks minevikus toimunu ees sulgeda silmi,” kirjutab Mihkelson. “Õige. Ka mina olen ajaloolasena alati seda meelt, et mida vähem on meie teadvuses valgeid laike minevikust, seda tugevam on meie tänane identiteet ning seda keerulisem on meie enda ajalugu meie endi vastu kasutada.”
“Kuid eks ajalugu ole ka narratiiv. Subjektiivne ja ladestunud ajastute teadmisi sünteesiv lugu sellest, kes me olime või mis meiega juhtus. Tahame või mitte, kuid Eesti ajalugu on meile sageli ka vallutajate ajalugu. Nii on lugu ka Rosenbergiga. Eestis sündimine (1893) või siin tegutsemine (Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajana) on minu arvates teisejärgulised selle kõrval, milline oli tema roll ajaloos koletuslike inimsusevastaste kuritegude põhjustamisel. Ka nende kuritegude osas, mis pandi toime Eestis, sealhulgas näiteks Klooga surmalaagris;” jätkab Mihkelson.
“Mõned aastad tagasi külastasin Iisraeli visiidi ajal sealset Holokausti muuseumi Yad Vashemi. Kes on seal käinud, see teab, et esimese eksponaadina vaatavad vastu Klooga surmalaagri fotod ja ohvrite esemed. Giidi väitel oli Klooga laager üks väheseid, kus tapetud ohvrite juurest leiti neile
kuulunud esemeid või dokumente. Seepärast siis ka see eraldi esiletõstmine. See puudutas,” arutles Mihkelson.
Vaevalt, et Breiviki kool tema tegusid esile tõstaks
“Ma kujutan ette, millise kummalise mulje või segaduse võib Eesti Ajaloomuuseumis ülevalolev stend selle praeguses kontekstis (!) tekitada nendele, kes pole ükskõiksed Teise maailmasõja ajal sooritatud inimsusevastaste kuritegude suhtes. Võib olla on järgnev võrdlus kohatu, kuid ma ei usu, et näiteks Norra massimõrvari Breiviki kool või sünnipaik selle mehe tegusid kunagi sarnaselt Tallinnaga esile tõstaks,” kirjutab riigikogulane.
“Juudikogukonna kriitika on minu meelest mõistetav ning toetamist väärt. Mul on kodanikuna häbi nende pärast, kes oma süüdimatutes ja näilise anonüümsusega kaetud netikommentaarides ei ole paremad kui breivikud. Just nende samade breivikute ennetamiseks on minu arvates hädavajalik, et me ei unustaks neid inimsusevastaseid kuritegusid, mis on toime pandud mitte nii kauges ajaloos. Nii holokaust kui kommunistlikud kuriteod, nii Hitleri kui Stalini korraldatud massimõrvad on ajaloo peeglis võrdväärsed. Neid tuleb mäletada nii, nagu nad olid. Ilma võltskangelasteta. Vastasel juhul on nii uutel rosenbergidel kui breivikutel võimalus leida alibi,” leiab ta.
