Marko Mihkelson: Merkeli seisukoht põhineb valel eeldusel
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson leiab, et Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli arvamus sellest, et liitlasvägede toomine Balti riikidesse rikuks 1997. aastal sõlmitud Vene-NATO lepet, põhineb valel eeldusel.
"Seda lepet pole tänaseks olemas, sest juba 2008. aastal rikkus Venemaa seda Gruusiat rünnates," ütles Mihkelson. "Lõpliku löögi andis Vene-NATO partnerlusele aga Moskva agressioon Ukraina vastu, Krimmi okupeerimine ning annekteerimine."
Mihkelsoni sõnul oleme me täna olukorras, kus Venemaa on juba enam kui poole aasta jooksul pidevalt eskaleerinud olukorda Ukraina suunal ning pole vähimalgi viisil näidanud valmisolekut terrorismi toetamise lõpetamiseks Ida-Ukrainas. "Ka viimased kõnelused Berliinis näitasid, et Venemaal puudub tahe sõja lõpetamiseks," sõnas Mihkelson.
Mihkelson märksi, et samas on Venemaa suurendanud oma vägede kohalolekut meie piiride taga, rajades uusi baase, nagu näiteks ründehelikopterite üksus Ostrovis, või tugevdades olemasolevate üksuste lahingvõimet.
"Alles eile andis president Putin Pihkva dessantdiviisile Suvorovi ordeni, tunnustades sellega nende osalust Krimmi okupeerimisel," täheldas Mihkelson.
Sellises olukorras on tema sõnul äärmiselt oluline, et tippkohtumiseks valmistuvad NATO liikmesriigid käsitleksid Venemaad reaalse ohuna ning töötaksid selle nimel, et Balti ja Poola regioonis tekiks strateegiline tasakaal.
"Selleks on vaja liitlasvägede püsivat kohalolekut kogu regioonis," ütles Mihkelson. "Eesti valitsus peab täna tegema kõik, et see eesmärk oleks NATO ühine eesmärk."
NATO tippkohtumine toimub 4. ja 5. septembril.
Bloombergi teatel soovib Merkel vältida suhtete katkemist Venemaaga. "Hoolimata Venemaa agressiivsest tegevusest Ukrainas „ei kavatse me paigutada alalisi väeüksusi [Ida-Euroopasse], aga saame koostööd tugevdada ka muul viisil," rääkis liidukantsler eile ajakirjanikele Lätis.
