Marko Mihkelson: lähenevad USA presidendivalimised muudavad Venemaa agressiivsemaks
Viimaste päevade õppused Venemaa Lääne sõjaväeringkonnas ei ole Marko Mihkelsoni sõnul iseenesest midagi üllatavat. "Dessantüksused on ka varasemalt koos harjutanud nendega, kes ei baseeru meie piiri lähedal," viitas Mihkelson 98. õhudessantdiviisi õppusele Pihkva oblastis koos seal baseeruva Venemaa 76. dessantdiviisiga.
"Eriüksused Valgevenes, Balti laevastik ja õhuvägi - erineva intensiivsusega õppuseid on Venemaa korduvalt läbi viinud, aga võib-olla selle agressiivsuse õhus seoks ma otseselt viimastel päevadel selle informatsiooniga, et väidetavalt viis Venemaa tsiviilalusel Kaliningradi oblastisse Iskander-M tüüpi raketiseadeldised," selgitas Mihkelson.
Soome õhujõudude pildid õhupiiri rikkunud Venemaa hävitajast Su-27 näitavad Mihkelsoni sõnul samuti, et tegemist oli täisrelvastuses hävitajaga, kes tegi oma patrulllendu.
Riigikaitsekomisjoni esimehe sõnul kinnitasid eilsel kohtumisel nii Soome kaitseminister kui ka sõjaväejuhtkonna liikmed, et Soome viib läbi uurimise ning pole mõtet spekuleerida, millega täpsemalt tegemist oli. "Selge on see, et Venemaa oma õhujõudude tegevusega ei hooli mitte üksnes NATO liikmesriikide läheduses lendamisest, vaid Soome ja Rootsi on täpselt samamoodi olnud sellise agressiivse käitumise suunaks."
Venemaa on agressiivsus kasvanud mitmel pool
"Aktiivsus meie piirkonnas on esiteks seotud õppustega, aga teine suurem pilt on sellest, et Venemaa on väga aktiivne ja agressiivne mitmel pool," märkis ta.
Mihkelson tõi välja, et äsja käitus Venemaa agressiivselt Kaukaasia 2016 õppustel, kus näidati oma valmisolekut viia läbi suuremahulist konventsionaalselt rünnakut potentsiaalse vastase vastu.
Samamoodi on Venemaa kõigile nähtavalt väga agressiivselt käitumas Süürias. "Nad on sinna viimasel paaril-kolmel nädalal viinud oluliselt rohkem relvastust. Kaasa arvatud selle viimase S-300 õhutõrjesüsteemide tarne sinna vahetult pärast seda, kui tuli teade, et Ameerika Ühendriigid on valmis ründama Süüria vägede õhuväebaase," lausus Mihkelson.
"Tegelikult, mis meid kindlasti peaks väga tähelepanelikuks tegema, on väga selgelt - eriti viimastel päevadel - halvenenud suhted Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel. Ka eile teatasid Ühendriigid ametlikult, et nad süüdistavad Venemaad küberrünnakutes ja sekkumises USA valimistesse, kui silmas pidada häkkimist demokraatide partei süsteemidesse," rääkis Mihkelson.
"Kogu see pilt on palju-palju laiem, kui lennukite lendamine meie piirkonnas. Siin on kindlasti kaalul selline väga tõsine Venemaa agressiivsuse kasv vastu Ameerika Ühendriikide valimisi, mis täna täpselt kuu aja pärast toimuvad, ja on täiesti ilmne, et ükskõik kes saab Ameerika Ühendriikide presidendiks, on Venemaa valmis seadma sellele uuele administratsioonile väga tõsiseid väljakutseid ja valikuid, sh ka strateegilisi," rõhutas Mihkelson.
Venemaa plutooniumileppest taganemine viitab riigikaitsekomisjoni esimehe sõnul väga selgelt Venemaa valmisolekule tegutseda lääneriikide suhtes ultimatiivselt.
Suurenenud sõjaline aktiivsus Läänemere piirkonnas
Eesti ja Soome süüdistasid Vene hävitajaid Su-27 oma õhupiiri rikkumises vastavalt ööl vastu reedet ja neljapäeva õhtul.
Saksamaa kaitseministeeriumi esindaja Berliinis teatas, et ööl vastu reedet täheldasid Saksa piloodid Vene hävitajate ja transpordilennukite silmatorkavat ja agressiivset käitumist. Kahele Saksa Eurofighterile anti mitu korda häire ja nad tõusid õhku Vene lennukeid tuvastama, vahendab Reuters.
Läti kaitseministeeriumi sõjaliste avalikkussuhete osakonna direktor Kaspars Galkins ütles Läti Delfile, et mitmeid päevi on Balti riikide piiride vahetus läheduses täheldatud suurenenud sõjalist aktiivsust mitmete õppuste näol, mis toimuvad Venemaa Lääne sõjaväeringkonnas.
Eile teatas ERR, et nende allika sõnul on Venemaa Balti laevastik logistikaõppuse sildi all reedel Ust-Lugast Kaliningradi tsiviillaevaga transportimas raketisüsteemi Iskander.
