Mihkelson ütles sotsiaalmeedia vahendusel, et vaatamata naaberriikide tükeldamisele ja sõja jätkamisele Ukraina vastu sai Venemaa suuresti tänu väljapressimisele ehk aastamaksu mittemaksmisega tagasi hääleõiguse inimõgusi ja õigusriigi põhimõtteid kaitsva organisatsiooni assamblees. "Ukraina saadik nimetas seda uueks Müncheni sobinuks," märkis Mihkelson.

Hääletamise muster on Mihkelsoni sõnul mõtlemapanev. "Eestil tuleb nüüd töötada Euroopa tasandil täna selle nimel, et Euroopa Nõukogu kahetusväärne kaasus ei viiks Euroopa Liidu sanktsioonirežiimi nõrgenemisele," märkis ta.

"Venemaa enda probleem on tegelikult püsinud tema liitumise alguspäevast saadik 1996. aastal. Kirjutasin toona Postimehe Moskva korrespondendina ka arvamuse, mille siia alla ka lisasin. 29. jaanuaril 1996 alustasin lugu nii: "Nüüd on siis selge, et tänapäeva Euroopas on võimalik poliitiliselt edukas olla ka siis, kui su käed on määritud tuhandete süütute inimeste verega. Ma loodan, et eksin, kui väidan, et Venemaa vastuvõtmine Euroopa Nõukogu liikmeks oli samm, mida tulevikus tuleb Euroopal endal veel kahetseda." Ja lõpetasin nii: "Ja nii võivad needsamad europoliitikud ühel heal päeval silmad sulgeda, kui Venemaa alustab agressiooni hoopis kusagil mujal. Ikka selle pärast, et Venemaad mitte ärritada."," kirjutas Mihkelson.

Oma postituse juurde lisas ta ka graafiku, millelt on näha, kuidas Euroopa Nõukogu liikmesriikide parlamentäärid hääletasid. Rangelt Venemaa hääleõiguse taastamise vastu olid Balti riigid, Ukraina ja Gruusia ja pigem vastu olid Poola, Rootsi ning Ühendkuningriik.