Marko Mihkelson: EL-i koridorides käib ettevalmistus suhete taastamiseks Venemaaga
Tänu Financial Timesile lekkinud Euroopa Liidu (EL) Moskva esinduse juhi Markus Edereri memo lubab Mihkelsoni hinnangul teha korraga kolm olulist järeldust.
"Esiteks näitab see, et Euroopa Liidu diplomaatilistes koridorides käib aktiivne ettevalmistus suhete täiemahuliseks taastamiseks Venemaaga," ütles ta. Mihkelsoni sõnul näib, et Pariis ja Berliin on pärast Ukraina presidendivalimisi võtnud tõsiselt nõuks survestada Kiievit järeleandlikkusele Venemaa suunal, mis omakorda looks eeldused EL-i ja Venemaa suhete taastamiseks. "Esimene samm selles suunas tehti suvel, kui Prantsusmaa ja Saksamaa survel taastati täielikult Vene delegatsiooni õigused Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Teiseks sammuks oli hiljutine vangide vahetus Venemaa ja Ukraina vahel," märkis ta.
Mihkelsoni hinnangul oleks olukord halb, kui selle "rahustamispoliitika" vastustajateks oleks Euroopas jäänud üksnes Balti riigid ja Poola, nagu väidab Financial Times. "Venemaaga on kestva, sisulise ja konstruktiivse dialoogi taastamine võimalik siis, kui Moskva lõpetab Euroopa riikide sõjalise, poliitilise ja psühholoogilise ründamise," rõhutas Mihkelson. "Võiks küsida retooriliselt: kas täiemahuliste suhete taastamine Venemaaga tähendaks ka näiteks NATO liitlasjõudude lahkumist Balti riikidest? Ma ei tahaks siiski mitte uskuda, et Emmanuel Macron sooviks korrata Neville Chamberlaini kurba poliitilist saatust Müncheni sobingu päevadest."
Teiseks viitab Edereri kiri Mihkelsoni sõnul tõsistele mõradele transatlantilistes EL-i ja Ameerika Ühendriikide suhetes. "Kui Euroopa Liidu poliitikud ja diplomaadid usuvad üksteise võidu rohkem suhete olulisusesse agressorliku Venemaa kui loomuliku liitlase Ameerika Ühendriikidega, siis on Euroopat ees ootamas üha uued ebameeldivad uudised idast," nentis ta. "Venemaa tunnetab Lääne nõrkust ja mängib seetõttu mõnuga lõhede süvendamisele."
Moskva strateegiliseks eesmärgiks on Mihkelsoni sõnul pikka aega olnud USA tõrjumine Euroopa kontinendilt, Venemaa muutumine otsustavaks jõuks ning eurooplaste liitmine Euraasia geopoliitilisse ruumi. "Kahjuks peegeldavad Edereri ettepanekud pigem Venemaa strateegilisi huvisid kui Lääne demokraatiate elulist vajadust oma väärtusruumi kaitsta. Kuidas võiks küll välja näha koostöö Euroopa Liidu ja Venemaa vahel 5G ja digitaalandmete valdkonnas?" küsis Mihkelson. EL-i tegelikes pikaajalistes huvides oleks tema hinnangul eeskätt transatlantiliste kaubandussuhete tugevdamine, ühtse vabakaubandustsooni ja standardite kehtestamine.
Kolmandaks viitab dokument eurooplaste peataolekule suhetes Hiinaga. "Viimase tõus maailma üha enam domineerivaks jõuks sunnib Euroopa Liitu arusaadavalt oma globaalset strateegiat kohandama vastavalt uutele oludele. Ka Prantsusmaa president Macron leidis augusti lõpul oma suursaadikutele esinedes, et Euroopa Liidu huvides oleks Venemaa ja Hiina lähenemise peatamine," märkis Mihkelson. "Reaalpoliitiliselt on see arusaadav, kuid selleks puuduvad Euroopale soodsad eeltingimused. Kui pigistatakse silm kinni Venemaa agressiivse välispoliitika ees, siis ei anna see ka loodetud tulemust suures geopoliitilises jõukatsumises."
Pariis ja Berliin peaksid Mihkelsoni hinnangul mõistma, et EL-i geopoliitiline kaal on vaid siis olemas ja tõsiseltvõetav, kui suudetakse ajada omaenda väärtusruumi huvidest lähtuvat järjekindlat ühispoliitikat. "Just sellepärast on Euroopa Liidul nii oluline toetada agressiivse Venemaaga flirtimise asemel Ukrainat ja anda nendele näiteks ühendusega liitumise perspektiiv," rõhutas Mihkelson.
