Lauristini sõnul mõjutab ühiskonna muutuv õhkkond paratamatult ka õhkkonda ajakirjanduses ja seda, kuidas ajakirjanikud oma tööd teevad.

"See, mis juhtus meie silme all ühe nädala jooksul Vilja Kiisleri ja Ahto Lobjakaga, on sellega seotud, et nemad kui meie ajakirjanduse sõnakamad ja omapärasema väljendusega, võib-olla ka ajakirjanikena vaimselt sõltumatumad isikud, tunnetasid seda teravamalt ja aitasid seda oma sammuga ka laiemalt teadvustada," sõnas Lauristin.

Lauristin meenutas ka riigikogu valimiste õhtut, kus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimmes Mart Helme teatas võidukalt, et nüüd hakkab toimuma kogu Eesti ekrestumine. "Nüüd me näeme, et tõepoolest niisugused muutused toimuvad," tõdes ta. Kõige elementaarsem ja olulisem, mida ajakirjanikud, loomeinimesed või ka teadlased Lauristini arvates teha saavad, on oma vaimse sõltumatuse säilitamine.

Postimehe endine peatoimetaja ja erakonna Eesti 200 liige Lauri Hussar tegi eile ettepaneku, et president Kersti Kaljulaid peaks sõnavabaduse kaitseks kokku kutsuma ümarlaua. Lauristini hinnangul näitaks see Eesti ajakirjanduse ja ka ühiskonna enda teatud abitust. "See oleks ka lausa riiklik meede, võib-olla teatud äärmisel juhul miks ka mitte. See sõltub ju presidendist," sõnas ta. "Esialgu meil on võimalused demokraatliku ühiskonnana seda tendentsi teadvustada ja mitte lasta sellel süveneda," lisas Lauristin.

Samas meenutas Lauristin, et kui Lennart Meri presidendiks oleku ajal demokraatiat kuskilt suunast mingigi oht ähvardas, siis see oli Meri kui presidendi isiklik laad neid probleeme lahendada. "See ei olnud institutsionaalne, see oli pigem tema kui isiksusega seotud," märkis Lauristin.

Ahto Lobjakas otsustas Raadio 2 saate "Olukorrast riigis" ja "Achtung! Lobjakas" juhtimise lõpetada pärast seda, kui talle esitati sisuline ultimaatum muuta oma saatejuhtimise stiili või ametist lahkuda. Info selle kohta sai avalikuks eile.

Juba teisipäeval teatas ajakirjanik Vilja Kiisler, et lahkub Postimehest, kuhu siirdus tööle alles eelmisel aastal. Lahkumise põhjuseks olid peatoimetaja ja Mart Helme vennapoja Peeter Helme etteheited Kiisleri EKRE suhtes kriitilise arvamusloo "Vilja Kiisler: asi pole retoorikas, sisu on õõvastav" tonaalsuse osas.