Marju Lauristin: nüüd on meie kord mõelda, mida me saame teha Euroopa heaks

 (126)
Marju Lauristin: nüüd on meie kord mõelda, mida me saame teha Euroopa heaks
Marju LauristinFoto: Marko Mumm

Nüüd on möödas need ajad, kus Balti riigid ainult ootasid, mida Euroopast saada, ja peaksid hoopis mõtlema, mida on meil Euroopale anda, leidis Tartu ülikooli professor Marju Lauristin täna Balti assamblee 20. aastapäevale pühendatud konverentsil Tallinnas.

„Me võime Euroopale õpetada, kuidas raskustega toime tulla,“ ütles Lauristin Delfile. „See on väga tõsine kogemus.“

Lauristini sõnul arvame me tihti, et ainuke asi, millest on abi, on raha. „Aga me näeme just rasketel aegadel, et väga paljuski on tähtis ka tahe, optimism, suutlikkus kiiresti reageerida, olla praktiline ja olla avatud,“ loetles Lauristin väärtusi, mida Euroopale õpetada.

Pakume Euroopale lihtsamaid ja praktilisemaid lahendusi

Ta kõneles, et Euroopa Liitu seestpoolt vaadates ei näe me enam mitte fasaadi, vaid ka kõiki neid koridore ja kabinette, kuhu asjad kipuvad seima jääma. Lauristini hinnangul on meil koos Põhjamaadega rohkem vaimset julgust, et pakkuda Euroopale välja palju lihtsamaid ja parktilisemaid lahendusi.

„Rohkem tuleb uskuda ka seda, et inimesed ise suudavad oma ressursside ja rahadega paremini ümber käies leida kriitilistest olukordadest väljapääsemiseks õigemaid teid, kui jäädes ootama kuskilt keskelt sajal tasandil kooskõlastatud ja kontrollitud lahenduste jagamist,“ võrdles Lauristin.

Kasulik kogemus nõukogude liidust

Seotud lood:

Lauristini sõnul on kasulik ka kogemus, mida Balti riigid õppisid Nõukogude Liidu bürokraatiast mööda minnes.

„Kõik see, mida meie omal ajal õppisime – kuidas teha siiski seda asja, mida on vaja – kuidas ajada oma asja,“ meenutas Lauristin. „Mitte, et me peaks tegelema hakkama rehepaplusega, aga me peaksime nägema, et mitmedki bürokraatlikud süsteemid, mis tunduvad vanadele eurooplastele lausa saatusena, millest nagu neile tundub, ei olegi võimalik lahti saada.“

Ka meil on õppida - Põhjamaadelt

Lauristini sõnul on ka meil üht-teist õppida. Vaadates, kuidas ajavad asja Põhjamaad või kuidas meie asju ajame, võiks näiteks teenuste kvaliteedi puhul Põhjamaadelt õppida usaldust ja ausust. „Meil annab mõelda selle üle, kuidas teha ennast väärtuslikuks, et anda midagi teistele,“ lausus Lauristin.

Veel võiks Lauristini sõnul mõelda sellele, mida meil on pakkuda omalaadse Euroopa regioonina näiteks sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas ning turismivaldkonnas.

Kokkuvõttes leidis Lauristin, et koos Põhjamaadega saak Balti riigid Euroopale välja pakkuda oma vaimset kogemust ja teatud mõttes pealehakkamist, aga mõnes valdkonnas ka teatud konkreetseid lahendusi.

Ta nimetas seda Põhja-Balti trendiks. „See on meie oma elustiili ja suhe loodusega, millele tuleb anda teatud uus vääristus,“ kõneles Lauristin. „Samas mõtelda ka väga kriitiliselt, mis meil seda teha takistab, sest meis endis on veel väga palju sellist, mis seda kvaliteeti maha surub.“ Ta nimetas nõukogudeaegset minnalaskmist, lohakust ja ülbust.