Marju Lauristin Metsaülikoolis: ehk peaksime määratlema uued arengusihid
"Eestis arvatakse sageli, et edukas majandus võrdub edukas riik võrdub edukas ühiskond. Ühiskonna edu ja majandusedu ei ole sünonüümid," kõneles Lauristin. Jätkusuutliku arengu tagamiseks peab Lauristin majandusliku heaolu kasvu kõrval aktuaalseks ka kultuuriruumi kestmist, sotsiaalset sidusust ning looduskeskkonna säästlikkust.
Eestlaste frusteeeritust põhjendab Marju Lauristin väärarusaamaga, et riigi edukust hinnatakse teiste pilgu läbi. "Küsime, kas näime teistele edukad, oleme õiges kohas mingis pingereas. Ka pingeread on väga suhtelised – sealjuures on oluline nii see, mida võrdleme, kui ka see, kellega võrdleme," sõnab Lauristin.
Lauristin näeb Eestis potentsiaali ning ning kinnitab, et võimaluste ja püüdlusega seotud näitajad nagu meedia-, majandus- ja internetivabaduselt on Eestis Euroopa keskmisest kõrgemad. "Samuti oleme tuleviku suhtes optimistlikumad ning meie õpilaste formaalsete teadmiste tase on kõrge," rääkis Lauristin. Samas elukvaliteetidilt oleme Lauristini sõnul sageli Euroopa kesmisest madalamal tasemel. "Täna on peamine väljakutse selles, kuidas muuta meie potentsiaal tegelikuks elukvaliteediks," sõnab Lauristin.
Lauristini hinnangul pole Eestis tegu kaptialismi kriisiga, vaid probleemiks usalduse puudumisega. Seda põhjustab Lauristini majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse sfäär puudulik sidustus. Lauristini sõnul on esmakordselt riigi valitud arengutee heakskiitjateks suurem ka inimeste hulk, kes usuvad, et Eesti on valel teel.
"Siit jõuamegi küsimuse juurde, kas peaksime ehk siirdeühiskonnale iseloomulikust edudiskursusest loobuma ja määratlema uued arengusihid, mis on seotud elukvaliteediga ja oleksid kõigile inimlikult arusaadavad?" lõpetas Lauristin oma sõnavõtu küsimusega.
