Marju Lauristin: lõhe vana Euroopa ja uute liikmesriikide vahel tuleb ületada

 (64)
artiklikogumiku "Eesti poliitika ja valitsemine 1991–2011" avalik esitlus
Marju LauristinFoto: Eva Ligi

Euroopa Parlamenti kandideeriv Marju Lauristin peab intervjuus Delfile võimalikuks, et hea meeskonnatööga suudetakse lõhed vanade ja uute liikmesriikide vahel kaotada.

Sotsiaaldemokraatide nimekirjas Euroopa Parlamenti pürgiv Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin kinnitas Delfile oma valmisolekut kandideerida Euroopa Parlamenti ja tõi välja põhjused, miks ta on valmis valituks saades eurosaadikuna tööle asuma.

"Esiteks arvan, et see on teretulnud uus väljakutse minu elu ilmselt viimaseks aktiivseks perioodiks. Teiseks seisavad Euroopa Liidu ees olulised tulevikuvalikud ja ma tunnen end võimelisena nende valikute suhtes kaasa rääkima, lähtudes nii Eesti kui ka Euroopa huvidest. Kolmandaks on Euroopa liidu idapiiril tekkinud pingeline olukord, mistõttu pean oma kohuseks nii palju kui võimalik kaasa aidata Ukraina liikumisele EL liikmeks saamise suunas," loetles Lauristin.

Lauristini sõnul on tema põlvkonnal kogemuste kokkuvõtmise ja nii Eesti kui Euroopa noortele üleandmise aeg.

Uus valitsus peab lööma Eesti kuvandi Euroopas särama

Professor Lauristin leiab, et ka väljastpoolt vaadetes on Eestile kasulik juba kuluma hakkava kuvandi uuendamine. "Kui Eestis on jälle Euroopa noorim peaminister ja valitsuses domineerivad ministrid, kes on saanud oma hariduse ja arenenud poliitikuteks uutes tingimustes, lööb see Eesti kuvand Euroopas särama ja Eesti muutub Euroopas taas uudishimu objektiks," räägib Lauristin.

Lauristini sõnul paistab juba praegu, et uue valitsuse poliitika tegemise viis on värskem. Ta märgib, et viimastel aastatel Eesti arengut takistanud erakondadevaheline tige konkurents asendub pigem avatusega, mida nii Eesti kui Euroopa väga vajavad.

Lauristini sõnul on Eestis tekkimas õhinapõhine valitsus. Ja ehkki tema sõnul on täna toimuv põlvkonnavahetus erinev sellest, mis toimus 1990 ja 1991. aastal, meenus talle Mart Laari esimene valitsus, mis lähtus silme ees olnud suurtest eesmärkidest, mitte vormist.

Telgede muutus poliitilisel maastikul

Vaadates seda, mis ühendab koalitsioonileppe sõlminud Sotsiaaldemokraatlikku erakonda (SDE) ja Reformierakonna uut põlvkonda, võib Lauristini sõnul näha poliitilisel maastikul muutusi, millega peava harjuma ka valijad. "21. sajand jõuab selle valitsuse vahetusega alles praegu Eesti poliitikasse," lausub Lauristin.

Professori sõnul hakkab konservatiivse ja liberaalse telg poliitikas rohkem mängima kui senine vasaku ja parema vastandamine. "Praegu ju hirmutati ka, et koos sotsidega tuleb vasakpööre, aga need on kogu Eesti jaoks ühised ideed, mitte kitsalt vasakpoolsed," kõneleb Lauristin. "Need ei ole koalitsioonipartnereid eristavad, vaid ühendavad ideed."

Teisele poole telge jäävad Lauristini sõnul konservatiivsus ja suletus, mis on omane nii Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) kui Keskerakonna poliitikale. Keskerakond kannab suletust erakonna esimehe Edgar Savisaare kaudu Eesti vene kogukonna lukustamises konflikutiseisundisse ja Euroopa Liidu vastuseisu kaudu. Kuigi IRL on olnud aktiivne Euroopa Liidu suunal, pole nad aga seni suutnud leida avatud rahvusluse mudelit, millest Mart Laar juba ammu rääkis.

Lauristin loodab, et Reformierakond liigub turuliberalismilt avaramate sotsiaalliberaalsete väärtuste poole, mis on lähedased sotsiaaldemokraatidele. Ta lisab, et Eesti sotsiaaldemokraadid on alati kuulunud Euroopa sotsiaaldemokraatide liberaalsemasse tiiba.

Eesti vajab uut hoogu

"Põlvkonnavahetus tähendabki seda, et tekib uus hoog," kõneleb Lauristin. "Kui tekib uus hoog, hakkavad lahenema ka need asjad, mis seni tundusid ületamatud."

Lauristin kritiseerib, et mitmed varasemad valitsusliikmete vahetused on tehtud nii, et isegi sama erakonna ministri algatatud tegevustest on uus minister üle sõitnud. Praegu tundub tema sõnul suund sinnapoole, et kõik head mõtted on laual ja püütakse leida uusi võimalusi nende realiseerimiseks.

Samas möönab ta, et raskusi ja tagasilööke tuleb palju, aga uue energia tekkimine on sellest tähtsam, sest Andrus Ansipi valitsuse liiva kinnijooksmine ja seisakumeeleolu haaras juba kogu ühiskonda, mis omakorda põhjustas eelmisel aastal palju pahurat vaimu, avaldudes nii erinevates avalikes kirjades ja petitsioonides kui meeleavaldustes.

Lauristini sõnul oleks hea, kui uued arusaamad juurduksid Eesti poliitikas enne, kui Eestist saab Euroopa Liidu eesistujariik, ning värske arenguvoog, mis toetaks ka Euroopa Liidu uuenemist, oleks eesistumiseni jääva nelja aasta jooksul Eestis end juba õigustanud.

"Meil on, mille nimel ennast uuesti kikki ajada, vaadata üle oma võimalused ja anda endast parim," kõneleb Lauristin, kelle sõnul on Eestile vaja suuremat stiimulit kui ainult kodused asjad. "Me vaatame ikka, mis me teistele tähendame ja praegu on meil võimalus pingutada nii selle nimel, et meil endal hakkaks paremini minema, kui ka selle nimel, et meil oleks Euroopa Liidule midagi pakkuda."

Uuenemist varjutab idapiiril toimuv

Lauristini teeb murelikuks, et uuenemine toimub pingeolukorras ja Euroopa Liidu arengut varjutab idapiiril toimuv. Siinkohal kujuneb tema sõnul oluliseks sellest olukorrast kõige teadlikumate Eesti, Läti ja Leedu eurosaadikute roll Euroopa Liidu välispoliitikas.

"Eesti ja teiste Baltimaade esindajate roll saab olema väga aktiivne Ukraina poliitika," räägib Lauristin. “Praegu on vaja väga selgelt töötada selle nime, et Ukraina asuks samale teele, mille meie oleme läbinud, et Ukrainast saaks Euroopa Liidu liige.”

Kui Eesti tee Euroopa Liitu oli seitse aastat pikk, siis nüüd on meie kohus Ukrainale näidata, et imed ei sünni üleöö ja teha tuleb väga tõsist tööd.

Euroopa Liidu põhiline mõte tagada liikmesriikidele rahulik areng, on Lauristini sõnul muutunud praegu niisama teravaks kui see oli pärast Teist maailmasõda. “Vana Euroopa on olnud mugavusstoonis, arvates, et kõik probleemid lahenesid nende jaoks pärast 1945. aastat. Meie jaoks lahenesid need kümme aastat tagasi,” teeb Lauristin põik ajalukku. “Aga selleks, et Euroopas oleks turvaline ja rahulik, tuleb neid samu probleeme hakata uuesti lahendama.”

Põlvkondade vahetus Euroopas

Lauristin usub, et Eestis toimuv uuenemise protsess on kooskõlas ootustega, et ka Euroopas tervikuna peab toimuma põlvkondade vahetus. Ta loodab ka, et meie uus noor valitsus ja uued liikmesriigid aitavad kaasa Euroopa Liidu uuenemisele.

Ka Euroopa Komisjonis seisavad ees muutused, kuid seal püütakse jätta väga tugevat positsiooni staažikale põlvkonnale. Lauristini hinnangul on komisjoni esimehe kandidaatidest kõige nooruslikumad ideed Martin Schultzil, kes tajub ka Euroopa Liidu humanistlike väärtuste juurde pöördumise vajadust.

Nii Euroopat kui ka Eestit ootavad tema sõnul ees teatud pöörded arusaamades. Seoses sellega, et 2018. aastal on Eesti Euroopa Liidu eesistujamaa, on Lauristini sõnul Eestil harukordne võimalus aidata kaasa ka Euroopa Liidu uue tulevikuvisiooni kujundamisele.

Lauristin rõhutab, et Euroopa Liit ei ole ainult majandusühendus, vaid peab senisest enam muutuma kõigile Euroopa Liidu kodanikele sotsiaalset turvalisust ja demokraatlikku osalust tagavaks õiguslikuks keskkonnaks. Samas on tema arvates üha olulisem Euroopa liidu roll kaitsta globaliseeruvas maailmas Euroopa humanistlikke väärtusi ja tagada Eurooa rahvaste keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse säilimist.

Lauristin arvab, et praegu vanade ja uute Euroopa Liidu liikmesriikide vahel püsiv lõhe on ebaõiglane. Ta soovib omalt poolt kaasa aidata, et uute liikmesriikide kogemus europarlamendis rohkem kõlapinda saadaks. Lauristin tõstab esile sotsiaaldemokraatide Euroopa Komisjoni esimehe kandidaadi, praeguse europarlamendi presidendi Martin Schultzi mõtet, et Euroopas Liidus ei tohiks olla lõhet uute ja vanade, väikeste ja suurte, rikkamate ja vaesemate liikmesriikide vahel.

Kõigi huvides on tugev Euroopa Liit

Lauristini sõnul on kõikide huvides, et Euroopa Liit oleks tugev. Tema hinnangul on küsimus selles, kas Euroopa Liit ise hajub või uueneb ja tugevneb. Just uutel liikmesriikidel peaks senisest Euroopa uue visiooni loomises ja positiivse pöörde saavutamises olema senisest suurem mõju. “Kogu Euroopa idee tuleb uuesti mõtestada,” sõnas professor. Ta leiab, et meile on Euroopa väärtused isegi tähtsamad kui vanadele riikidel.

Lauristin on palju tegelenud avaliku arvamusega ja näeb siin palju kasutamata võimalusi. “Europarlamendis toimuvatesse aruteludesse on tähtis tuua sisse väärtuspõhisus. Kultuuride dialoog peaks palju rohkem kõlama,” leiab europarlamenti pürgiv sotsiaaldemokraat.

Euroopa peab leidma vananemisele uusi vastuseid

Lauristin rõhutab sotsiaalse ja kultuurilise dimensiooni tugevdamist Euroopa Liidu toimimises, sealhulgas aluslepingus tugevam solidaarsusprintsiibi rakendamist ühiste sotsiaalse turvalisuse probleemide lahendamisel. Ta toob näiteks vananeva ühiskonna sotsiaalkaitse probleemid ja tööjõu vaba liikumise probleemid. Ta mainib rännet, migratsiooni ja vähemusi ja märgib, et eestlased, kes on täna juba üle Euroopa laiali, on näiteks Soomes suuruselt teine vähemusrahvus.

"Kogu Euroopa vananeb," nendib Lauristin ja leiab, et läbi enda kogemuse saab ta selles küsimuses kindlasti kaasa rääkida. “Euroopa peab leidma oma elanikkonna vananemisele uusi vastuseid. Kuna see on Euroopa Liidu ühine teema, siis tuleb siin leida uusi solidaarsete lahenduste mudeleid. Vananeva rahvastikuga ja tööjõu rändega kaasnevat sotsiaalset koormat ei saa jätta vaid üksikute liikmesriikide kanda, kuigi seni on hoidutud ühiste sotsiaalsete teemade lahendamisest.

Vananemise teemaga seostuvad Lauristinile kõik teemad, mis puudutavad ümberõpet. Sotside väga suur tähelepanu ongi tema sõnul suunatud ümberõppele, uuele alguse võimaldamisele oma tööea teise poolde jõudnud inimestele. “Kui inimene tunneb, et ta on jõudnud künka tippu, kust ta näeb nii ette kui ka taha, siis on tal võimalus teha pöördeid ja uusi rajavalikuid,” võrdles Lauristin vananemist mägimatkamisega. “Praegu on meil ikka suhtumine, et kui inimene on üle 45, pole ta enam õppimisvõimeline ja on juba pensionieelik.”

Ta prognoosis, et need noored, kes praegu on oma tööea alguses, ei saa kindlasti enne 70. eluaastat pensionile ning sellega peab minema kaasa ka haridussüsteem ja kogu arusaamine inimese elukaarest. “Euroopa on ju väga kiiresti vananev ja kui ta tahab kaasa minna muu maailmaga, siis peab leidme tee oma inimvara rikkuste parimaks ja kestvaks kasutamiseks,” kõneles Lauristin elukogemuse väärtustamisest.

Kõiki põlvkondi esindav parlament, mitte veteranide kogu

„Euroopa arengus peab sotsiaaldemokraatlik mõõde minema tugevamaks ja ma loodan väga, et sotsidel üle Euroopa saab uues europarlamendis olema tugev esindus,“ avaldas ta lootust. “Loodan ka seda, et Eesti delegatsioon ise kujuneb selliseks, et ka sisemine koostöö saaks olema väga hea.”

Et europarlament ei kujuneks ainult veteranide koguks, näeks Lauristin hea meelega, et sinna tuleks juurde noori inimesi. Lauristin kiitis reformierakondlasest europarlamendi saadikukandidaati Kaja Kallast, kes tuli Lauristini hinnangul välja aruka mõttega, et ta näeb endal pikka poliitiku karjääri, mille alguses on väga kasulik saada ka Euroopa poliitika kogemus.

Oma erakonnakaaslastest tõstis Lauristin säravate noorte poliitikutena esile Jevgeni Ossinovski ja  Liina Raua.

Samas aga on Lauristini arvates Eesti dekegatsioonis väga vajalik Tunne Kelami (IRL) jätkamine, kelles ta näeb mõttekaaslast nii demokraatlike väärtuste kaitsmisel kui Euroopa julgeoleku ja ühtse idapoliitika küsimustes.

Iseennast ei näe Lauristin ainult erakondliku kandidaadina. “Ma ei tunne, et oleksin surutud kitsalt erakondlikku raami,” kõneles Lauristin. “Kasvõi needsamad teemad, millest kõnelesin, ühendavad inimesi ja lisaks ühendab paljusid erinevatesse frakstioonidesse kuuluvaid eurosaadikuid ka akadeemiline taust. Euroopas üldiselt ei ole erakondlikud barjäärid nii kõrged, kui nad meile siin paistavad.”

Lähtudes europarlamendi fraktsioonide rollist, oleks Lauristini sõnul oluline, et Eesti esindus oleks tugev nii sotsiaaldemokraatide kui ka konservatiivide seas. “Liberaalide mõju europarlamendis on suhteliselt marginaalne,“ sõnas Lauristin.

Tartut ja Brüsselit on võimalik ühendada

Kui valijad on oma otsuse langetanud ja Marju Lauristin peaks osutuma valituks Eesti saadikuks Euroopa Parlamenti, siis Tartut ta Brüsseli vastu täielikult vahetada ei kavatse. “Oleme abikaasaga (Peeter Vihalemm-toim.) reaalselt läbi kaalunud võimalused, kuidas ühendada Tartu ja Brüssel elu nii, et ei kannataks Brüsseli kohustuste kõrval ei minu tudengite juhendamine ega teadustöö,” ütles Lauristin.

Ta on kindel, et internetiajastul on see võimalik ning ta suudab oma aega ja kohustusi Brüsseli ja Tartu vahel mõistlikult jagada. “Kuna oma teadustöös tegelen Eesti siirdeaja arengute analüüsiga, arvan, et on isegi kasulik vaadata neid veidi kaugemalt kogu Euroopa arengu vaatepunktist,” näeb Lauristin Brüsselis isegi kasulikku.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) kinnitab Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadid ja hääletab nimekirja järjestuse ning võtab vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisprogrammi Euroopa Parlamendi valimisteks. 29. märtsil Tallinnas toimuval SDE valimiskogul.

SDE kandidaatideks on üles seatud Sven Mikser, Marju Lauristin, Ivari Padar, Eiki Nestor, Marianne Mikko, Abdul Hamid Turay, Jevgeni Ossinovski, Urve Palo, Liina Raud, Hannes Hanso, Reet Laja ning Toomas Alatalu.

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 25. mail 2014.