Marju Lauristin: Iseseisvuse tõi tagasi rahva tahe ja poliitikute töö
Tahaksin siiski rõhutada, et ainult laulmisest ja kätest kinni hoidmisest oleks iseseisvuse taastamiseks jäänud väheks, kui 20. augustile 1991 poleks eelnenud kahte tõsise poliitilise töö aastat.
Selles töös osales kümneid tuhandeid aktiviste. Meenutagem tänastel pidulikel päevadel ka nende jõupingutusi: dokumentide kogumist ja avaldamist Molotov-Ribbentropi salalepingu kohta MRP-AEG rühma liikmete poolt ja selle lepingu avalikku tühiseks kulutamist Moskvas Gorbatšovi juhitud NSVL Rahvasaadikute kongressi istungil 24. detsembril 1990 tänu Balti rahvarinnete saadikute lobitööle Kremlis; Muinsuskaitse liikumise äratustegevust rahva ajaloolise mälu puhastamisel nõukogulikust saastast; IME tegijate tõsist analüütilist tööd Eesti majandusliku iseolemise võimaluste läbikaalumiseks, millele paljuski on toetunud Eesti Vabariigi hilisem majanduslik tublidus; Rahvarinnete kõiki Baltimaid katnud võrgustiku loomist, mis andis inimestele julgust ja tarmu nõuda Balti ketis maailma avalikkuse palge ees tagasi oma kaotatud vabadust; Eesti Kodanike komiteede tööd kodanikuteadvuse turgutamisel otsustavatele tegudele Eesti Vabariigi õigusjärgseks taastamiseks, milles liidrirolli omas kahtlemata Eesti Kongress.
Kõige otsesemalt tegelesid igapäevase seadusandliku tööga Eesti Vabariigi tagasitoomiseks reaalsesse ellu aga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed, kes alates 30. märtsist 1990, mil võeti vastu ajalooline otsus Eesti Riiiklikust staatusest, asusid ette valmistama Eesti Vabariigi reaalseks toimimiseks vajalikku õiguslikku keskkonda, sealhulgas ette valmistama omandireformi. *
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS
Eesti riiklikust staatusest
Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitab, et Eesti Vabariigi okupeerimine NSV Liidu poolt 17. juunil 1940. a. ei ole katkestanud Eesti vabariigi olemasolu de jure. Eesti Vabariigi territoorium on okupeeritud tänaseni.
Eesti NSV Ülemnõukogu,
Arvestades eesti rahva selgesti väljendatud tahet Eesti Vabariigi iseseisvuse ja seadusliku riigivõimu taastamiseks
Tunnistab Eesti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust selle kehtestamise momendist alates ja kuulutab välja Eesti vabariigi taastamise (restitutio ad integrum);
Kuulutab välja üleminekuperioodi, mis lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigivõimuorganite moodustamisega.
Üleminekuperioodiks töötab Eesti NSV Ülemnõukogu välja valitsemise ajutise korra koos õiguslike garantiidega kõigile elanikele, rahvusest sõltumata.
Käesolev otsus jõustub vastuvõtmise hetkest.
Eesti NSV Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL
Tallinn, 30. märtsil 1990.
Vaatamata praeguseni kestvatele üksteisele näpuga näitamistele, ei peaks selle otsuse teksti lugedes kellelgi jääma kahtlust, et Ülemnõukogus ja Eesti Kongressis valitsesid 1990. aasta kevadel üsna ühesugused arusaamad Eesti Vabariigi õigusjärgsest taastamisest. Seetõttu oli ka võimalik 20. augusti saatuslikul päeval jõuda sellise otsuse sõnastuseni, mis lubas taastatud Eesti Vabariigil aega viitmata astuda järgmist sammu ning asuda uue põhiseaduse väljatöötamisele.
Võib vaid kujutleda, mis oleks juhtunud, kui tollel päeval oleks määravaks osutunud kahe valitud kogu vaheline konkurents ja Ülemnõukogus oleks võitnud soov ignoreerida iseseisvuse taastamisel Eesti Kongressi olemasolu. See oleks tähendanud lõputut kemplemist põhiseaduse umber ja tõsist ohtu selle vastuvõtmisele üldrahvalikul hääletusel, mille taha oleks takerdunud nii oma raha kehtestamine, omandireform kui üldse kogu Eesti hilisem areng.
Kui me täna räägime Eesti edust, siis sellele pani paljuski aluse siirdeaja kiire start, mis toetus Ülemnõukogus ja Eesti Kongressis tehtud eeltööle ja nende vahel kokkuleppe leidmisele saatusraskel hetkel.
Eesti iseseisvuse tagatiseks on jätkuvalt see, kas oleme võimelised otsustavatel hetkedel jätma omavahelised erimeelsused tahaplaanile ja üheskoos pühenduma kõige olulisemale — oma riigi kestmisele selles ikka ohtlikumaks muutuvas maailmas.
* Huvilised leiavad ammendava informatsiooni Ülemnõukogu valimiste ja seadusandliku tegevuse kohta aastail 1990-1991 Rahvusraamatukogu digiarhiivus DIGAR kättesaadavast elektroonilisest raamatust “Vundamendi taastamine iseseisvale riigile”, mille on koostanud omaaegne Ülemnõukogu liige hr Heino Kostabi.
Autor on Tartu ülikooli emeriitprofessor, sotsiaalteadlane ja poliitik (SDE). Omaaegne Eesti Kongressi ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige.
