„Eesti ühiskonnale on omane väga suur väärtuste erinevus patriarhaalsel viisil,“ kõneles Lauristin. „Sooline väärtuserinevus tuleb välja igast nurgast ja igast uuringust. Me taastoodame patriarhaalset sooliste väärtuste vastandust – poisid, tüdrukud.“

„Me taastoodame seda koolis, lastekirjanduses, elulaadis, peresuhetes,“ loetles Lauristin. „Ja siis me saame kooli, kus poisid kukuvad peale põhikooli ära ja kus domineerib naisõpetaja ja sooline väärtuskonflikt võimendub.“

Lauristin viitas, et riigil jääb iga koolist väljalangenud õpilase kohta saamata 15 000 eurot. Koolist väljalangevust vältides saaksime ka riigile majanduslikult tõhusa tulemi, sõnas ta.

Rohkem väärtuskasvatust

Lauristini hinnangul on koolides vaja rohkem väärtuskasvtust. Ta viitas ühele oma viimasele uuringule, mis näitas, et 15-19 aastaste vanuserühmas ei soovi 40 protsenti muulastest eesti kodakondsust. „See on väärtuskasvatuse puudujääk,“ sõnas ta.

Tema sõnul ei hinda õpetajad oma tööd planeerides julgust, kujutlusvõimet, isamaa armastust ja patriotismi.

Lauristin möönis, et kool on alati ujunud mingis mõttes vastuvoolu. Edasiminekuks nõuab tema sõnul kõige suuremat tähelepanu õpetaja ettevalmistus.