Kokku lepitud andmekaitse määruse eelnõu eesmärgiks on tagada kodanike kontroll oma isiklike andmete üle. Samuti ettevõtetele selgete põhimõtete ja juriidilise kindluse loomine konkurentsi elavdamiseks digitaalsel turul. Eelnõu lõpliku heakskiitmise korral võivad ettevõtted edaspidi kasutada isiku kohta käivat teavet üksnes konkreetselt kokkulepitud eesmärgil ning tarbijapoolse nõusoleku olemasolu korral, teatasid sotsiaaldemokraadid.

Andmekaitse direktiivi eelnõu politseikoostöö ja õigusalase koostöö osas tagab ühelt poolt kodanike õiguste ja vabaduste kaitse, võimaldades teiselt poolt ELi riiklikel õiguskaitseorganitel tõhusamalt ja kiiremini omavahel teavet vahetada.

Direktiivi raportööri Marju Lauristini sõnul on politseikoostöö tõhustamine ja õigusalase teabe vahetamine kriitilise tähtsusega ja seda eriti pärast Pariisis toimunud terrorirünnakuid. ”Olen veendunud, et direktiiv aitab tagada õige tasakaalu kodanike põhiõiguste kaitse ja ELi sisese politseikoostöö tõhustamise vahel,” lisas Lauristin.

Direktiiv on esimene meede Euroopa Liidu 28 õiguskaitsesüsteemi harmoniseerimiseks teabevahetuse osas nii liikmesriikide vahel kui siseriiklikult. Soovi korral võivad liikmesriigid rakendada direktiivis sätestatust rangemaid andmekaitsestandardeid.

Andmekaitse määruse ja direktiivi eelnõu hääletus Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis toimub homme hommikul Strasbourgis. Parlamendi täiskogu ette jõuab andmekaitseraamistik eeldatavasti 2016. aasta alguses. Raamistiku heakskiitmise järel on liikmesriikidel aega kaks aastat määruses ja direktiivis sätestatu ülevõtmiseks siseriiklikusse seadusandlusesse.