Marje Josing: Eesti elanikud joovad võrreldes põhjamaadega palju kanget alkoholi

 (130)
Marje Josing: Eesti elanikud joovad võrreldes põhjamaadega palju kanget alkoholi
Marje JosingPäevaleht/Pressifoto, Arno Mikkor

Eesti elanike alkoholitarbimine on seotud sissetulekute muutumisega - majanduslanguse ajal alkoholitarbimine langes, 2011. aastal näitas aga taas tõusutrendi, rääkis Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing alkoholikonverentsil "Teadmistelt tegudele".

Kui 2000. aastal tarbisid Eesti elanikud 7,5 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta aastas, siis 2007. aastal tõusis see arv 12,6 liitrini.

Majanduskriisi aastatel langes alkoholitarbimine järsult - 2009. aastal tarbiti 10,1 ning 2010. aastal 9,6 liitrit alkoholi aastas. 2011. aastal näitab number aga taas suunda üles - 10,2 liitrit alkoholi aastas ühe inimese kohta.

Nende numbrite puhul on juurde arvestatud ka illegaalne turg ning maha arvestatud turistide tarbimine Eestis.

"Paarkümmend aastat tagasi turgude avanedes tuli Eesti turule uusi alkohoolseid jooke, alkohol muutus ahvatlevamaks, värvilisemaks ja huvitavamaks. Õlle kvaliteet paranes, sissetulekud suurenesid ning ka naistest said arvestatavad alkoholitarbijad," rääkis Josing.

10,2 liitrit absoluutalkoholi aastas tarbivad Josingu sõnul just Eesti elanikud, kokku on legaalne müük 13,7 liitrit inimese kohta. Venemaal on see number 18 liitrit inimses kohta aastas.

Õlut juukase Josingu sõnul Eestis keskmiselt 76 liitrit inimese kohta, kangeid alkohoolseid jooke 9,6, sellest viina 6,3 liitrit. "Võrreldes soomlaste ja rootslastega on Eestis kange alkoholi tarbimise osakaal suhteliselt suur. Kuigi soomlasi peetakse ka viinatarbijateks, näitavad numbrid, et soomlased joovad rohkem veini ja õlut, meil juuakse rohkem viina."

Eesti riik on Josingu sõnul väga liberaalne alkoholimüüja - pea igast toidupoest võib alkoholi osta. "Uuringute järgi kulub Eestis alkoholi ostmiseks kuni 30 minutit, Soomes tuleb vahel teise linna sõita," rääkis Josing.

Võrdluseks - Eestis müüakse kanget alkoholi 2609 poes, Soomes on selliseid poode 348 ning Rootsis 418. See teeb tuhande elaniku kohta Eestis 195 alkoholipoodi, Soomes kuus ja Rootsis neli.

Josingu sõnul on eestlaste ja soomlaste joodud alkoholikogused siiski suurusjärgus. "Soomes kasvas alkoholitarbimine märgatavalt, kui õlut hakati müüma tavalises supermarketis ning siis, kui Eesti liitus EL-iga," lisas Josing.

Salaalkoholi tarbimine on Josingu sõnul vähenenud, illegaalse alkoholi ostmist tunnistab uuringute järgi kaheksa protsenti tarbijatest. "On olnud aegu, kus turg oli täiesti korratamata - meil oli tootjaid, kes tegid ühe partii kaupluste jaoks ning teise musta turu jaoks. Pärast maksumärkide rakendamist toimus oluline murrang," selgitas Josing.

Josingu sõnul ei saa öelda, et alkoholi tarbivad vaid vaesed ja eluga kimpus olevad inimesed. "Arvame, et keegi teine kuskil joob, et vaid Balti jaama ümbruses toimub tõsisem joomine. Tegelikult mõjutavad neid numbreid igaõhtused õllejoomised, perega veinijoomised, naistel siidrijoomised jne," rääkis Josing.